Just praegu kasvab Eesti teedel kokkupõrgete oht
Liiklejatel tasub arvestada põhimõttega, et metsloomal on alati peatee. Eriti tähelepanelik tuleb olla kohtades, kus liiklusmärgid hoiatavad ulukite eest.
Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lüki sõnul suureneb metsloomade aktiivse liikumise ajal ka sõidukite ja ulukite kokkupõrgete oht.
„Aktiivsel liikumisperioodil sagenevad olukorrad, kus metsloomad satuvad tavapärasest enam teedele, suurendades seeläbi auto ja uluki kokkupõrke riski. Seetõttu on oluline, et oleksime liiklejatena eriti hoolsad ning märkaksime teele lähenevaid metsloomi. Samuti tasub meeles pidada, et kui üks metsloom ületab teed, võivad talle järgneda ka teised,“ ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk. „Metsloomadel on sageli oma kindlad käimisrajad ning paljud neist ületavad ka sõiduteid, mistõttu on oluline järgida hoiatusmärke ja vajadusel ka kiirust vähendada.“
Põtrade ja punahirvede jooksuaeg suurendab ohtu
Sügisel mõjutab loomade liikumist ka põtrade ja punahirvede jooksuaeg, mille tõttu muutuvad metsloomad aktiivsemaks. See omakorda suurendab nende teele sattumise ning sõidukitega kokkupõrgete riski.
Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel“ projektijuhi Urmas Salmu sõnul tuleb juba eemalt märgatud looma puhul kiirust vähendada ning vältida järske või looma ehmatavaid manöövreid.
„Põtrade ja punahirvede sügisene jooksuaeg suurendab metsloomade liikumisaktiivsust ning seeläbi ka nende teele sattumise ja kokkupõrgete riski. Ulukit eemalt märgates tuleb võtta hoog maha, pidurdada sujuvalt ja lülitada sisse ohutuled. Kasutada ei tohi helisignaali ega üritada loomast osavalt manööverdades mööduda. Ehmatusest võib metsloom käituda ettearvamatult, sealjuures pöörata teelt tagasi, et minna tuldud rada,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu.
Kui üks loom on juba üle tee läinud, ei tähenda see seega tingimata ohu möödumist – talle võivad järgneda teised.
Häirekeskus sai mullu üle 3200 ulukiõnnetustega seotud teate
Ulukiõnnetusi registreeritakse Eestis igal aastal tuhandeid. Häirekeskus sai 2025. aastal 3212 ulukiõnnetustega seotud teadet. Aasta varem ehk 2024. aastal registreeriti neid 3779.
Suurema ulukiohuga teelõikudel hoiatavad autojuhte niinimetatud põdramärgid. Need paigaldatakse kohtadesse, kus on varem juhtunud ulukitega seotud liiklusõnnetusi või kus on täheldatud loomade sagedasemat teele sattumist.
Hoiatusmärkide paigaldamiseks teevad sageli ettepanekuid kohalike piirkondade jahiseltsid. Jahiseltsid vastutavad vigastatud ja hukkunud suurulukite teelt eemaldamise eest ning tunnevad seetõttu probleemseid teelõike hästi.
Transpordiamet alustas sel nädalal ka pimedal ajal hoiatuste kuvamist muutuva teabega infotabloodel piirkondades, kus metsloomad teid ületavad.
Autojuhid saavad ulukiohtlikumate piirkondadega tutvuda ulukiõnnetuste kaardirakenduses. Samuti on avaldatud juhised selle kohta, kuidas käituda teele sattunud metslooma märgates.
Eraldi kaardikihilt saab vaadata ka kohti, kuhu jahimehed märkisid eelmisel aastal teedel hukkunud suurulukid. Kaart annab ülevaate teelõikudest, kus toimus kõige rohkem õnnetusi.
