Vaata edetabelit: nendes Eesti parklates juhtub kõige rohkem õnnetusi

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel toimus 2026. aasta esimese kaheksa kuuga Eestis 23 165 liikluskindlustuse juhtumit. Neist 9444 ehk 41 protsenti olid seotud parkimisega.

Parkimisõnnetuste arv pole viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ega vähenenud. 2023. aastal registreeriti 13 600, 2024. aastal 13 706 ja 2025. aastal 13 660 sellist juhtumit. Tänavused andmed viitavad, et aasta lõpuks võib juhtumite arv kujuneda taas varasemate aastatega samasse suurusjärku.

Parkimisega seotud liikluskindlustuse juhtumid 2023–2026

Küll aga kasvavad kahjusummad. Kui 2023. aastal oli parkimisõnnetuse keskmine kahju 1190 eurot, siis 2024. aastal 1290 ja 2025. aastal juba 1380 eurot. Tänavu on keskmine kahju jõudnud 1460 euroni. Esimese kaheksa kuu kogukahju ulatub 13,8 miljoni euroni.

LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on tähelepanuväärne, et parkimisõnnetuste arv pole vähenenud vaatamata sellele, et parkimisandurid ja -kaamerad on tänapäeva autodes tavapärased.

„Samas on kasvanud nii autode arv kui ka liiklustihedus ning tõenäoliselt on juhiabisüsteemid aidanud kaasa sellele, et parkimisõnnetusi ei ole samuti juurde tulnud. Parklas on väikesel alal tihedalt koos palju autosid ja inimesi ning sõidukid manööverdavad eri suundades. Mida vähem on ruumi ja mida tihedam liiklus, seda suurem on kokkupõrke oht,“ ütles Potsepp.

Ülemiste Keskuse parkla püsib esikohal

LKF-i andmed ligi 300 suurema või juhtumirohkema parkla kohta näitavad, et enim õnnetusi toimub aastast aastasse valdavalt samade suure külastatavusega kaubanduskohtade juures.

2026. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige rohkem juhtumeid registreeritud Ülemiste Keskuse parklas Tallinnas – 105. Järgnevad Tartu Lõunakeskus 78, Tallinna Depo 59, Rocca al Mare Kaubanduskeskus 58 ja Kristiine Keskus 57 juhtumiga.

Ülemiste Keskuse parkla on olnud õnnetuste arvult esikohal juba mitu aastat. Samas on tegemist ühe Eesti suurema ja tihedama liiklusega parklaga, mistõttu ei tähenda juhtumite suurem arv iseenesest, et seal oleks ohtlikum parkida kui mujal.

Potsepa sõnul võib parkla liikluskorralduse muutmine õnnetuste arvu märgatavalt vähendada.

„Heaks näiteks on Rocca al Mare ja Lõunakeskus, kus parkimisjuhtumite arv on viimastel aastatel selgelt langenud. Mõlemas kohas on muudetud parkimiskorraldust ning ümber ehitatud ka suur ringristmik, mille kaudu toimub oluline osa parklasse sisse- ja väljasõidust. Pärast neid muudatusi on õnnetusi jäänud vähemaks,“ ütles Potsepp.

Kõige sagedamini sõidetakse tagurdades vastu pargitud autot

Ligi iga kolmas suuremates parklates registreeritud õnnetus ehk 28 protsenti juhtumitest on tagurdades kokkupõrge pargitud sõidukiga. Edasisõites pargitud autole otsasõidud moodustavad 16 ning tagurdades liikuva sõidukiga toimunud kokkupõrked 14 protsenti juhtumitest.

Veel 11 protsenti juhtumitest on seotud teise sõiduki kahjustamisega autouksega.

PPA liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss tuletab meelde, et avalikus parklas kehtivad liiklusreeglid samamoodi nagu tänaval.

„Enne manöövrit tuleb alati ja igal pool veenduda selle ohutuses, sealhulgas tuleb hinnata, kas auto ikka mahub parkimiskohale ning kas auto uksed saab avada ilma teist autot tabamata,“ rääkis Kirss.

Tema sõnul kipuvad juhid unustama ka parema käe reeglit ning seda, et osa parklaid on õuealad.

„Kui liiklusmärkidega ei ole eesõigust teisiti määratud, tuleb parklas sõites alati anda teed paremalt lähenevale sõidukile. Seda ka siis, kui liigeldakse parklat läbival teel või laiemal teeosal ja „anna teed“ märke läheduses pole,“ selgitas Kirss.

Tagurdades sõidetakse otsa ka jalakäijatele

Kui tavalised parklakõksud jäävad enamasti kindlustusjuhtumiteks, siis politsei tegeleb õnnetustega, milles inimesed saavad viga. Kirsi sõnul on nendeks sageli jalakäijatele otsasõidud.

„Tavaliselt on need parklates jalakäijatele otsa sõitmised. Tuletame meelde, et tagurdav juht peab alati andma teed kõigile teistele liiklejatele, sh ka jalakäijatele. Inimestele tagurdatakse otsa igal aastal ning kahjuks on seetõttu jalakäijaid ka hukkunud,“ ütles Kirss.

Kui parkimisõnnetuses keegi viga ei saa ning osapooled on juhtunu asjaoludes ühel meelel, pole Potsepa sõnul vaja politseid kohale kutsuda.

„Kui keegi viga ei saanud ja osapooled on juhtunu asjaoludes ühel meelel, ei ole politseid vaja kohale kutsuda. Juhtum tuleks kohe sündmuskohal fikseerida ja vormistada see avarii.ee-s. Kui aga keegi sai viga, olukord on ohtlik, on juhi joobekahtlus või ei jõuta omavahel kokkuleppele, tuleb kindlasti kutsuda abi. Õnnetusi ikka juhtub, kuid teadmine, mida pärast juhtunut teha, aitab olukorra kiiresti ja õigesti lahendada,“ ütles Potsepp.

Kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ toimub 26. augustist 27. septembrini 2026. Kampaania eestvedaja on Eesti Liikluskindlustuse Fond ning koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet.