Liikluskindlustuse ostuabi: miks sama auto kindlustusmakse võib seltsiti erineda

Põhjus on lihtne: kohustuslik on kindlustuse olemasolu, mitte selle hind. Iga kindlustusselts arvutab makse oma mudeli järgi ja otsustab ise, kui suureks ta konkreetse auto ning kliendi puhul riski hindab.
Odavaim pakkumine ei tähenda kehvemat liikluskindlustust
Liikluskindlustuse puhul ei tasu kõrgemat hinda automaatselt parema kaitsega seostada. Kohustusliku kindlustuse peamised hüvitamise reeglid määrab seadus ning avarii kannatanu hüvitise suurus ei sõltu sellest, kas süüdlane maksis oma poliisi eest 100 või 300 eurot aastas.
Seega tasub pakkumisi võrrelda. Kui kaks seltsi pakuvad sisuliselt sama liikluskindlustust väga erineva hinnaga, ei ole kallima valimine iseenesest mingi kvaliteedimärk.
Erinevusi võivad küll tekitada poliisile lisatud teenused, näiteks autoabi või muud lisavõimalused, kuid need ei selgita tavaliselt suuri hinnavahesid.
Igal kindlustusseltsil on oma valem
Kindlustusselts ei vaata ainult autot, vaid püüab hinnata tõenäosust, et selle sõidukiga põhjustatakse tulevikus kahju, ning seda, kui kalliks võimalik kahju kujuneda võib.
Arvesse võivad minna näiteks sõiduki liik, mark ja mudel, võimsus, mass, omaniku või vastutava kasutaja varasem kindlustusajalugu, põhjustatud liikluskahjud, kasutuspiirkond ja mitmed muud näitajad. Oluline on aga see, et kõik seltsid ei anna nendele tunnustele sama kaalu.
Üks kindlustusandja võib pidada konkreetset automudelit oma statistika järgi üsna tavaliseks riskiks. Teise seltsi andmetes võivad sama mudeli juhid olla põhjustanud rohkem või kallimaid avariisid ning tema hind kujuneb seetõttu kõrgemaks.
Sama toimub klientidega. Ühe seltsi arvutusmudelis võib varasem kahju mõjutada hinda üsna palju, teises vähem.
Kahjuajalugu mõjutab hinda, kuid kõigil erinevalt
Eestis ei ole üht riiklikku bonus-malus-süsteemi, mille järgi tähendaks näiteks üks süüliselt põhjustatud avarii kõigis seltsides automaatselt täpselt sama hinnatõusu.
Kindlustusandjad näevad liikluskindlustuse jaoks vajalikku kindlustus- ja kahjuajalugu ning kasutavad seda oma mudelites, kuid iga selts otsustab ise, kui suureks riskiks ta varasemaid kahjusid peab. Seetõttu võib pärast õnnetust ühe seltsi uus pakkumine järsult kallineda, samal ajal kui konkurendi juures on hinnatõus märksa tagasihoidlikum. Mõnikord võib senise kindlustusandja juurest lahkumine pärast kahjujuhtumit seetõttu anda märkimisväärse säästu.
Ka auto ise võib hinnavahe väga suureks ajada
Mootori võimsus ei tähenda automaatselt kallist liikluskindlustust, kuid see võib olla üks riskinäitaja. Samuti võivad hinnastamist mõjutada auto kategooria, mass, kasutusviis ning konkreetse mudeliga seotud kahjude sagedus ja keskmine suurus. Siin tekivadki vahel näiliselt ebaloogilised olukorrad. Mõne võimsa auto liikluskindlustus võib olla üllatavalt odav, samal ajal kui tagasihoidlikuma mudeli eest küsitakse rohkem.
Kindlustusseltsi jaoks pole oluline ainult see, kui kiire või kallis auto on. Tähtsam on, mida tema statistika näitab: kui sageli selle tüüpi autodega avariisid põhjustatakse ja kui palju need avariid maksma lähevad.
Kindlustusselts ei pea iga klienti endale tahtma
Hinnal on veel üks vähem nähtav külg. Kindlustusandja kujundab pidevalt oma kliendiportfelli. Kui mõne kliendirühma kahjusus on olnud halb või seltsil on selliseid riske juba palju, võib ta hindu tõsta. Sisuliselt tähendab väga kallis pakkumine mõnikord seda, et kindlustusandja ei ole eriti huvitatud selle konkreetse riski enda kanda võtmisest. Konkurent võib aga sama tüüpi kliente parasjagu juurde soovida ja pakkuda märksa madalamat hinda.
Seetõttu ei pruugi olla olemas kindlustusseltsi, mis oleks alati kõige odavam. Ühe auto puhul võib parim hind tulla ühest ettevõttest ja teise auto puhul hoopis teisest.
Ühe kuu hind võib olla petlik
Kindlustuse võrdlemisel tuleb jälgida ka perioodi. Üheks kuuks ostetud poliisi hind ei pruugi olla aastase kindlustuse hind jagatud kaheteistkümnega.
Lühem periood võib ühe kuu kohta olla märgatavalt kallim. Seetõttu tasub võrrelda mitte ainult ekraanile kuvatavat kuumakset, vaid ka kogu aasta maksumust.
Samuti tuleb eristada aastast kindlustuslepingut, mille eest tasutakse osamaksetena, ja päriselt ainult üheks kuuks sõlmitud kindlustust. Need ei pruugi hinnastamise mõttes olla sama asi.
Enne pikendamist tasub alati uus hinnavõrdlus teha
Kõige levinum viga on lasta olemasoleval liikluskindlustusel automaatselt pikeneda ning eeldada, et senine selts pakub ka järgmiseks aastaks mõistlikku hinda.
Selleks pole mingit garantiid.
Kindlustusandjate mudelid, kahjustatistika ja hinnad muutuvad ning aasta tagasi odavaim olnud selts võib järgmisel aastal olla üks kallimaid. Samuti võib konkurendi hinnang teie riskile olla vahepeal muutunud. Seetõttu tasub enne iga uut kindlustusperioodi võtta värsked pakkumised mitmelt seltsilt või kasutada Liikluskindlustuse Fondi hinnavõrdlust.
Mõne minuti pikkune kontroll võib aastas säästa kümneid või mõne auto puhul isegi sadu eurosid.
Mille järgi liikluskindlustust siis valida?
Esmalt tasub võrrelda sama pikkusega kindlustusperioode. Seejärel kontrollida, kas mõne pakkumise hinnas on teenuseid, mida teised ei sisalda. Kui tingimustes olulist erinevust ei ole, on kohustusliku liikluskindlustuse puhul täiesti mõistlik valida soodsam pakkumine.
Erinevalt kaskost ei ole siin üldjuhul mõtet maksta kaks korda kõrgemat hinda pelgalt lootuses, et „kallim peab olema parem”.
Liikluskindlustuse väga erinevad hinnad ei tähenda, et üks kindlustusandja teaks auto tegelikku riski ja teine eksiks. Kõik teevad tuleviku kohta statistilist prognoosi ning kasutavad selleks erinevaid mudeleid.
Autoomaniku seisukohalt on järeldus lihtne: ärge olge liikluskindlustuse puhul ühe seltsi püsiklient lihtsalt harjumusest. Võrrelge hinda iga kord uuesti. Just selle kindlustusliigi puhul võib lojaalsus osutuda täiesti asjatuks lisakuluks.
