Vana diisel sööb kõike? Vaatame, mis juhtub, kui tankla asemel hoopis toidupoodi sõita

Kõige huvitavam on, et mõlemal poolel võib osaliselt õigus olla.

Diiselmootor võib tõepoolest tavalise rapsi-, päevalille- või muu taimeõliga töötada. Küsimus pole niivõrd selles, kas mootor pärast õli paaki valamist käivitub, vaid selles, mis juhtub mõne tuhande või mõnekümne tuhande kilomeetri jooksul.

Miks toiduõli üldse mootoris põleb?

Diiselmootoris ei süüta kütusesegu süüteküünal. Silindris tugevalt kokku surutud õhk kuumeneb ning sinna pihustatud kütus süttib. Taimeõli on samuti energiatihe orgaaniline aine ja seda on võimalik survesüütemootoris põletada.

Seetõttu pole videotes nähtavas midagi erakordset. Taimeõlide kasutamist diiselmootorites on uuritud aastakümneid ja nendega saab mootori täiesti edukalt tööle panna.

Probleem on selles, et taimeõli füüsikalised omadused erinevad oluliselt autodiisli omadest. USA energiaministeeriumi NREL-i ülevaate järgi on töötlemata taimeõli peamisteks probleemideks diislikütusest palju suurem viskoossus ja kõrgem keemistemperatuur. Pikaajalisel kasutamisel on uuringutes täheldatud süsinikladestisi mootoris ja taimeõli kogunemist mootori määrdeõlisse, mis võib vähendada mootori eluiga.

Mootor töötab. See ei tähenda, et talle see meeldib

Kütus peab läbima filtri, pumba ja kõrgsurveosa ning pihusti peab moodustama sellest silindris võimalikult peene kütuseudu. Taimeõli on diislikütusest palju viskoossem ja seepärast on seda raskem õigesti pihustada.

Halvem pihustumine tähendab suuremaid kütusepiisku ja ebatäiuslikumat põlemist. Pikaajalistes katsetes on taimeõli kasutamisega seostatud pihustite koksistumist, põlemiskambri sadestisi, kolvirõngaste kinnikleepumist ja määrdeõli saastumist. Just pikaajalise mõju tõttu võivad mõnetunnised või mõne paagitäie pikkused katsed anda petlikult hea tulemuse.

Facebooki kommentaarides leidub seevastu hulgaliselt inimesi, kes kinnitavad, et on seda ise proovinud.

Üks kommenteerija väidab näiteks, et sõitis 2007. aasta Audi A6 2.0 TDI-ga kaks aastat taimeõli kasutades. Kommentaarist ei selgu siiski kasutatud segu täpne koostis ega mootori hilisem tehniline seisukord. Teine kirjutab, et vanas mootoris toimib pooleks diislikütusega segatud toiduõli suurepäraselt.

Need kogemused võivad olla täiesti ehtsad. Ühe auto töötamine ei ole siiski kestvuskatse ega tõesta, et kulumine jäi tavadiisliga võrreldes samaks.

Vanal diislil ja common rail'il on suur vahe

Kommentaarides tehakse korduvalt vahet vanadel diislitel ning common rail'i ja pumppihustitega mootoritel. Vana diisel kannatab toiduõli paremini, common rail'i ja PD mootorisse seda aga valada ei tasu. See on mõistlik hoiatus, kuid mitte absoluutne tehniline reegel.

Vanad mehaanilise sissepritsepumbaga, eriti kaudse sissepritsega diislid võivad kütuse omaduste muutusi taluda paremini. Uuemate otsesissepritsega mootorite pikaajalistes katsetes on taimeõliga esinenud rohkem pihustite koksistumist, kolvi- ja määrimisprobleeme. Teaduskirjanduse ülevaadetes on leitud, et vastupidavusprobleemid kipuvad otsesissepritsega mootorites olema tõsisemad kui vanemates kaudse sissepritsega konstruktsioonides.

Samas ei vasta tõele väide, et common rail'i mootor taimeõliga üldse töötada ei saa. Katseliselt on seda tehtud.

Ühes common rail'i mootoriga läbi viidud rapsiõlikatses soojendati õli 55 kraadini ning muudeti sissepritserõhku ja -ajastust. Uuringu autorid rõhutasid, et rapsiõli suure viskoossuse ja pindpinevuse tõttu võivad modifitseerimata mootoris tekkida mittetäielik põlemine ning sadestised pihustitele, klappidele ja põlemiskambrisse. Võimalike pikaajaliste probleemide seas nimetati ka kolvirõngaste kinnikleepumist ja määrdeõli lahjenemist.

Seega küsimus pole selles, kas moodne diisel taimeõliga käivitub. Küsimus on selles, mille jaoks tema kütusesüsteem tegelikult konstrueeritud on ja mis juhtub pikaajalisel kasutamisel.

Poest ostetud rapsiõli ei vasta autodiisli standardile

Siin tasub teha veel üks oluline vahe. Meil kehtiv standard määrab autodiisli nõuded. See hõlmab diislikütust, milles võib olla kuni seitse mahu% FAME-biodiislikomponenti. Poes müüdav rapsiõli pole FAME ega vasta lihtsalt seetõttu autodiisli standardile.

See seitsme protsendi piir ei tähenda ka seda, et diislikütuses võiks olla seitse protsenti toorest rapsiõli. FAME on taimeõlist või muust rasvast keemilise töötlemisega valmistatud biodiisel.

Aga kui segada toiduõli pooleks diislikütusega?

See on kommentaarides üks tavalisemaid lahendusi: näiteks 10, 20 või 50 protsenti toiduõli ning ülejäänu diislikütust.

Segamine vähendab tõepoolest segu viskoossust ning väikeste taimeõlikogustega on mootorikatsetes saadud üsna häid tulemusi. Samas pole olemas universaalset protsenti, millest allpool võiks toiduõli igas diiselmootoris ohutuks kuulutada.

Uuringute tulemused sõltuvad õli liigist, mootorist, sissepritsesüsteemist, temperatuurist ja koormusest. Ühes suuremas teaduskirjanduse ülevaates hinnati kuni 20-protsendiseid segusid mitmes katses paljulubavaks, kuid samas olid heitgaaside ja suitsususe tulemused uuringuti erinevad.

NREL juhib lisaks tähelepanu sellele, et süsinikladestiste teke suureneb koos töötlemata taimeõli osakaalu kasvuga kütuses. Seetõttu ei muuda ka väike segamisprotsent toiduõli automaatselt autotootja nõuetele vastavaks kütuseks.

Proovi sama asja talvel

Mis juhtub −20 kraadi juures? Külmaga muutub taimeõli niigi suur viskoossus veel suuremaks ning kütuse liikumine läbi filtri ja pumba muutub raskemaks. Uuringutes on õli eelsoojendamist kasutatud just selleks, et viskoossust vähendada ja pihustumist parandada. Ühes rapsiõlikatses vähendas õli soojendamine 60 kraadini viskoossust sedavõrd, et kütuse liikumine läbi filtri muutus normaalsemaks.

See seletab ka seda, miks suvises videos töötav soe mootor ei anna head ettekujutust sellest, kuidas sama lahendus käituks jaanuarikuu külmkäivitusel.

Restoranist tasuta friikartuliõli?

Sotsiaalmeediast leiab veel ahvatlevama variandi: võtta restoranist kasutatud fritüüriõli, lasta see läbi 20-mikronilise filtri ja valada vanasse diislisse.

Selliseid lahendusi on päriselt kasutatud. Filtreerimine eemaldab õlist tahkeid osakesi, kuid ei muuda selle põhilisi kütuseomadusi. Õli jääb endiselt taimeõliks, selle viskoossus ei muutu diislikütuse omaks ning filtreerimine ei tee sellest biodiislikütust.

USA energiaministeeriumi Alternative Fuels Data Center ütleb otse, et töötlemata või rafineeritud taimeõli ja töötlemata kasutatud toiduõli ei ole biodiisel ning neid ei soovitata sellisel kujul sõidukikütusena kasutada. Põhjuseks nimetatakse muu hulgas pikaajalisi sadestisi, kolvirõngaste kinnikleepumist ja määrdeõliga seotud probleeme.

Üks Facebooki kommenteerija kirjeldab omakorda, kuidas tema auto paaki tekkis tema sõnul „seen”, paak tuli läbi pesta ning vahetada neli-viis kütusefiltrit.

Kütusepaakide mikroobne saastumine on reaalne nähtus ja võib tõesti ummistada filtreid, kuid selle tekkeks on tavaliselt vaja paagis olevat vaba vett. Mikroobne saaste võib esineda ka tavapärase diislikütusega. Seega ei saa ühe Facebooki kommentaari põhjal öelda, et just toiduõli põhjustas kõnealuses autos mikroobide kasvu.

Toiduõli pole biodiisel

Need kaks asja lähevad internetivaidlustes pidevalt segamini. Tavaline toiduõli koosneb peamiselt triglütseriididest. Biodiisli valmistamisel töödeldakse õli või rasva transesterifitseerimise teel, tavaliselt alkoholi ja katalüsaatori abil. Tulemuseks saadakse rasvhapete estrid ehk tavaliselt FAME ning kõrvalproduktina glütserool.

Keemilise töötlemise tulemusel muutuvad kütuse omadused märkimisväärselt. Seetõttu ei saa võrdsustada poest ostetud rapsiõli, kasutatud fritüüriõli ja nõuetele vastavat biodiislikütust.

Ka kommentaarides esinev soovitus „õli pluss alkohol ja biodiisel valmis” lihtsustab protsessi kõvasti üle.

Kas toiduõliga saab ülevaatusel suitsunäidu paremaks?

Kommentaarides ilmub ka vana garaažitarkus: enne tehnoülevaatust pane paaki taimeõli ning diisel suitseb vähem.

Üks Transiti omanik väidab, et tema autol langes suitsususe näit taimeõliga 4-lt 1,5-le. Seda konkreetset tulemust ei saa kontrollida ning kommentaarist ei selgu mõõtmistingimusi ega seda, kas arvud on võrreldavad.

Mõte ise pole siiski väljamõeldis. Ühes otsesissepritsega diiselmootori katses oli puhta rapsiõli kasutamisel täiskoormusel suitsu läbipaistmatus 27–35 protsenti väiksem kui diislikütusega. Samas tekkis väikese koormuse juures valkjat suitsu ning teistes uuringutes on tahma ja tahkete osakeste tulemused olnud erinevad.

See tähendab, et mõnes mootoris ja mõnel töörežiimil võib taimeõli suitsususe näitu tõesti vähendada. Sellest ei saa aga järeldada, et heitgaasid tervikuna muutuvad puhtamaks.

Diisli suitsususe kontrollimisel mõõdetakse kiirguse neeldumistegurit K ühikuga m⁻¹. See mõõtmine näitab heitgaasi optilist suitsusust, mitte kogu heitgaasi keemilist koostist.

Ja siis tuleb mängu aktsiis

Toiduõliga sõitmisel on veel üks nüanss, millel pole mootori vastupidavusega midagi pistmist.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus käsitleb biokütusena muu hulgas kütusena kasutatavaid tooteid, mille KN-koodi esimesed neli numbrit jäävad vahemikku 1507–1518. Sellesse kaubagruppi kuuluvad taimsed õlid.

Sama seaduse § 66 lõige 18 ütleb, et biokütuse aktsiisimäär on sama mis diislikütusel, kui seda kasutatakse diislikütusega samal otstarbel. Alates 1. maist 2026 on meil diislikütuse aktsiisimäär 459 eurot 1000 liitri kohta.

Teisisõnu ei muutu supermarketist toiduainena ostetud rapsiõli maksuvabaks autokütuseks lihtsalt sellepärast, et seda müüdi pudelis, mitte tankurist.

Kõige petlikum ongi see, et auto sõidab

Inimene võib valada paaki toiduõli, käivitada mootori ja sõita minema. Mõni vana diisel võib seda taluda üllatavalt kaua. Just see teebki katse petlikuks.

Kütus ei pea olema mootorile sobiv selleks, et mootor sellega täna töötaks. Pihusti koksistumine, põlemiskambri sadestised, kolvirõngaste probleemid ja määrdeõli saastumine ei pruugi avalduda esimese kümne, saja ega isegi tuhande kilomeetri jooksul. Tehniline kirjandus teeb siin üsna selge vahe lühiajalise töötamise ja pikaajalise vastupidavuse vahel.

Kõige huvitavam video poleks seetõttu see, kus mees kallab kümme liitrit toiduõli paaki ja käivitab mootori.

Palju huvitavam oleks sama auto 50 000 kilomeetrit hiljem. Siis võiks pihustid maha võtta, kontrollida kompressiooni, analüüsida mootoriõli ja vaadata põlemiskambrisse.

Alles siis saaks öelda, kui odav see toidupoodi tehtud tanklapeatus tegelikult oli.