Honda tahab laadimispausid tööpäevast välja lõigata

Üks aku, palju erinevaid masinaid

Honda esitleb Mobile Power Pack e: tehnoloogiat 14.-17. septembrini Philadelphias toimuval Airports Council International North America aastakonverentsil. Olulisem uudis on aga see, et Honda alustas MPP pakkumist USA turul ettevõtetele, kes saavad aku integreerida oma toodetesse.

Mobile Power Pack e: pole uus tehnoloogia. Honda on vahetatavate akudega aastaid katsetanud eelkõige elektriliste kaherattaliste ja väikeste liikuvuslahenduste juures. Nüüd tahab ettevõte muuta sama akupaki universaalsemaks energiakandjaks, mida saavad kasutada ka teiste tootjate seadmed.

MPP e: nimipinge on 50,26 V ja nimimaht 26,1 Ah. Energiamaht ulatub 1,31 kWh-ni ning aku kaalub 10,3 kg.

Ühe pakiga sõiduautot mõistagi ei liiguta. Väikese elektrilise töömasina jaoks on 1,3 kWh aga täiesti kasutatav moodul ning suurema energiavajaduse korral saab tootja rakenduse ehitada mitme aku ümber.

Vahetamine lahendab teise probleemi kui kiirlaadimine

Elektrilise töömasina suurim probleem pole alati sõiduulatus. Palju tähtsam võib olla seisuaeg.

Lennujaama pagasiveduk või reisijate abisõiduk võib töötada terve päeva lühikeste tsüklitena. Kui selle sisseehitatud aku tühjeneb, tuleb masin laadija juurde viia ja mõneks ajaks kasutusest eemaldada.

Vahetatav aku muudab loogikat. Masinasse läheb täis akupakk, tühi liigub laadimisjaama ja töö jätkub.

See võimaldab ka masina enda akut väiksemana hoida. Pole vaja vedada kaasas piisavalt energiat kogu vahetuse jaoks, kui energiat saab tööpäeva jooksul kiiresti juurde vahetada.

Just siin erineb Honda lahendus elektriautode kiirlaadimise võidujooksust. MPP eesmärk pole suruda akusse mõne minutiga tohutut laadimisvõimsust, vaid muuta aku ise vahetatavaks kulumooduliks.

Lennujaam sobib akude vahetamiseks peaaegu ideaalselt

Avalikel teedel põrkab akude vahetamine kiiresti standardiseerimise, tanklavõrgu ja erinevate autokonstruktsioonide vastu. Lennujaamas on olukord märksa lihtsam.

Masinad liiguvad piiratud territooriumil, naasevad regulaarselt samadesse tööpiirkondadesse ja nende päevane kasutus on üsna hästi prognoositav. Keskse akupanga saab paigutada sinna, kus masinad niikuinii liiguvad.

Honda nimetab võimalike rakendustena reisijate abisõidukeid, pagasi- ja hoolduskärusid, vedukeid ning perroonitöötajate sõidukeid.

Kõik need ei vaja sama võimsust ega energiamahtu, kuid standardiseeritud aku lubaks erinevatel masinatel kasutada sama energiataristut.

See ongi MPP kõige tugevam argument. Honda ei ürita müüa lennujaamale kümmet erinevat elektrisõidukit kümne erineva laadijaga. Ta tahab müüa energiastandardit, mille ümber teised tootjad saavad oma seadmeid ehitada.

10,3 kg seab kasutamisele üsna selged piirid

Vahetataval akul on siiski füüsiline piir. Üks MPP e: kaalub üle kümne kilogrammi.

Ühe aku käsitsi tõstmine on veel realistlik, kuid mitme pakiga masina puhul muutub nende pidev käsitsi vahetamine kiiresti ebamugavaks. Suuremate sõidukite energiavajadus kasvab samuti nii kiiresti, et kümnekiloste moodulite ladumine kaotab mõtte.

Seetõttu sobib Honda lahendus kõige paremini väikese ja keskmise energiavajadusega seadmetele. Pagasikäru või kompaktne veduk on hoopis realistlikum rakendus kui suur lennukit liigutav pushback-traktor.

MPP e: tugevus pole suur energiatihedus, vaid modulaarne kasutamine.

Aku peab taluma rohkem kui elektritõukeratta elu

Tööstuslikus kasutuses pole aku ainult energiavaru. Seda tõstetakse, kukutatakse, laetakse korduvalt ja kasutatakse väga erinevates temperatuurides.

Honda konstrueeris MPP e: õhkjahutusega liitiumioonakuna ning korpus kaitseb elementi vibratsiooni, löökide, tolmu ja vee eest. Käepide muudab mooduli käsitsi transporditavaks.

Aku elektroonika jälgib laadimistaset ja seisukorda. See muutub eriti oluliseks siis, kui ühes akupangas ringleb kümneid või sadu pakke. Operaator peab teadma mitte ainult seda, milline aku on täis, vaid ka seda, millise aku mahtuvus hakkab vananemise tõttu vähenema.

Suurte autoparkide puhul võib just akupargi juhtimise tarkvara osutuda sama oluliseks kui aku ise.

Standardiseerimine otsustab, kas ideest saab ökosüsteem

Honda rõhutab, et MPP e: pole mõeldud ainult Honda enda toodetele. Ettevõte pakub seda USA-s B2B integratsiooniks ka teiste tootjate seadmetesse.

See on strateegiliselt palju tähtsam kui üks lennujaamaprojekt.

Vahetatava aku majanduslik loogika paraneb iga uue seadmega, mis sama standardit kasutab. Kui üks aku sobib kaherattalisse, töömasinasse, generaatorisse ja lennujaama kärusse, saab operaator jagada laadimistaristut ning akupakki eri rakenduste vahel.

Kui iga tootja kasutab oma mõõtude, pistiku ja kommunikatsiooniprotokolliga akut, kaob suur osa eelisest.

Honda on koos teiste Jaapani tootjatega seda probleemi juba kaherattaliste juures lahendanud. Gachaco akuvahetusteenuse loomisel tegid koostööd Honda, Kawasaki, Suzuki ja Yamaha, eesmärgiga vähendada olukorda, kus iga mark rajab omaette akuökosüsteemi.

Lennujaamade B2B turg annab samale ideele märksa tööstuslikuma mõõtme.

Euroopa jaoks on idee huvitavam kui konkreetne USA toode

Honda praegune teadaanne puudutab USA turgu ning ettevõte pole teatanud samasugusest Euroopa lennujaamade programmist.

Euroopa vaatenurgast on tehnoloogia siiski tähelepanuväärne. Airports Council International seadis juba 2021. aastal liikmeslennujaamadele pikaajalise eesmärgi jõuda 2050. aastaks süsiniku netonullini. Terminali ümber töötavate väikeste sisepõlemismootoriga masinate elektrifitseerimine on selle juures üks ilmsemaid samme.

Akuelektriline lahendus pole selles keskkonnas sugugi uus. Honda proovib lahendada hoopis küsimust, kuidas elektrifitseerida masinad ilma nende töötsüklit laadimise ümber ehitamata.

Sõiduautodes pole vahetatav aku seni Euroopas kuigi veenvalt kanda kinnitanud. Lennujaamas võib sama idee olla palju loogilisem, sest masinapark, laadimiskohad ja kasutusgraafik kuuluvad kõik ühe operaatori kontrolli alla.

Honda 1,31 kWh aku ei lahenda lennunduse heitmeprobleemi ega hakka reisilennukeid elektriga toitma. See võib aga kõrvaldada ühe märksa maisema probleemi: kümned väikesed töömasinad, mis peavad liikuma peaaegu katkematult, kuid ei peaks selleks tingimata bensiini või diislikütust põletama.