Volvo annab XC60-le 200 km elektrisõiduulatuse ja muudab pistikhübriidi mõtet

Tootja enda sõnul ulatub uue XC60 elektriline WLTP-sõiduulatus kuni 200 kilomeetrini, XC90 puhul 163 kilomeetrini. Seniste versioonidega võrreldes kasvab elektriline ulatus rohkem kui kaks ja pool korda.

41,2 kWh aku muudab mängureegleid

Kõige tähtsam muudatus peitub põranda all. Senise ligikaudu 19 kWh aku asemel kasutavad uued XC60 ja XC90 41,2 kWh akupakki, millest kasutatav maht on 37,9 kWh. See on juba üsna lähedal mõne väiksema täiselektrilise auto akule.

XC60 tuleb Euroopas kahe nelikveolise pistikhübriidina. T6 ühendab 2,0-liitrise turbobensiinimootori ja tagatelje elektrimootori ning läbib WLTP järgi elektriga kuni 200 km. Võimsam T8 jõuab ühe laadimisega kuni 189 km. Erinevus tekib eeskätt sisepõlemismootori seadistusest, T6 bensiinimootor arendab 132 kW ja 280 Nm, T8 oma 184 kW ja 360 Nm. Uus elektrimootor arendab ligikaudu 130 kW, varasema 107 kW asemel.

Kiirendusest pole samuti ohvrit toodud. XC60 T6 jõuab 100 km/h-ni 5,7 sekundiga ja T8 4,8 sekundiga. XC90 kasutab võimsamat T8 lahendust ning kiirendab 100 km/h-ni 5,2 sekundiga.

Veel kõnekam on kogusõiduulatus. Täis aku ja kütusepaagiga lubab Volvo XC60-le sõltuvalt versioonist umbes 1230-1240 km ning XC90-le ligikaudu 1100 km. See kombinatsioon seletab üsna hästi, miks Volvo pole pistikhübriidi maha kandnud.

200 km muudab pistikhübriidi senist loogikat

Praeguse XC60 pistikhübriidi 18,8 kWh aku võimaldab Volvo ametlike andmete järgi umbes 80 km WLTP elektrilist sõiduulatust. Uue põlvkonna 200 km pole seega kosmeetiline parandus, vaid kasutusviisi muutus.

Traditsiooniline pistikhübriid sobib hästi inimesele, kes laeb autot iga päev ja sõidab valdavalt lühikesi otsi. Kui elektriline ulatus läheneb 200 kilomeetrile, pole igapäevane laadimine enam tingimata vajalik. Paljud juhid saavad läbida terve töönädala linnas elektriga ja käivitada bensiinimootori alles nädalavahetuse pikemal sõidul.

Üle 40 kWh aku tähendab rohkem massi ning tühja akuga tuleb kogu seda massi bensiinimootoril kaasas vedada. Pika sõiduulatusega pistikhübriid töötab seetõttu kõige mõistlikumalt ikkagi siis, kui omanik seda regulaarselt laeb.

Ka laadimisvõimsus seab piirid. Esialgsete andmete järgi toetab süsteem kuni 11 kW vahelduvvoolulaadimist. 41,2 kWh aku puhul kulub täielikuks laadimiseks kolmefaasilisest laadijast umbes neli tundi, 7 kW kodulaadijaga ligikaudu kuus tundi. Kiirlaadimist Volvo esialgne tehniline info välja ei too.

XC60 saab ka uue näo

Volvo ei piirdunud jõuallikaga. XC60 saab ümber kujundatud iluvõre, esikaitseraua, kapoti ja esitiivad ning uue kujundusega veljed. „Thori vasara” valgussignatuur jääb alles, kuid Matrix LED-esituled saavad värskema lahenduse.

Salongis muudab Volvo armatuurlauda ja uksepaneele ning pakub muu hulgas ventileeritavat Nappa nahka. Keskel töötab 11,2-tolline ekraan Volvo uuema kasutajaliidesega. Google Gemini jõuab auto häälassistendiks, võimaldades juhil loomulikumas keeles näiteks teekonda kavandada, peatusi otsida ja sõnumeid hallata. Gemini lisandub ka XC90-le.

Volvo täiendab ühtlasi juhiabisüsteeme. XC60 saab automaatse hädapidurduse ja hädaroolimise kõrval süsteemi, mis hoiatab ukse avamisel läheneva jalgratturi eest. Lisavarustusse kuuluvad sõidurajavahetuse abi ning 3D-vaatega 360-kraadine kaamerasüsteem.

Volvo panustab hübriidile rohkem, mitte vähem

Volvo kirjeldab pika sõiduulatusega pistikhübriide sillana täielikult elektrilise mudelivaliku poole. XC60 on seejuures ettevõtte ajaloo enimmüüdud mudel ja XC90 auto, millega Volvo ehitas suure osa oma tänasest premium-positsioonist.

Euroopas satub XC60 otse BMW X3, Mercedes-Benz GLC ja teiste premium-klassi pistikhübriidsete linnamaasturite vastu. 200 km WLTP elektrisõiduulatust nihutab aga lati tavapärasest pistikhübriidist märksa kõrgemale. Küsimus pole enam selles, kas akust piisab hommikuseks töölesõiduks, vaid selles, kui sageli bensiinimootorit tavakasutuses üldse vaja läheb.

Täiselektriline EX60 jääb neile, kes on valmis sisepõlemismootorist loobuma, pika sõiduulatusega XC60 aga neile, kes tahavad suurema osa ajast elektriga sõita, kuid ei soovi laadimisvõrgust täielikult sõltuda.