Jätkusuutlikkus ei seisne ainult elektrifitseerimises: millest on teie auto tehtud?

Kui arvate, et auto jätkusuutlikkus seisneb vaid selles, et sõidu ajal ei eraldu saasteaineid, siis eksite. Autotööstus kasutab palju laiemat lähenemisviisi ja püüab viia keskkonnamõju miinimumini, tehes tootmist keskkonnasõbralikumaks ja valides säästvaid materjale. Ostjatele on juba tutvustatud esimesi mudeleid, mille sisemus on valmistatud täielikult ümber töödeldud ja taaskasutatud materjalidest.

Euroopa Liidu eesmärk on saada mõne aastakümne jooksul täielikult kliimaneutraalseks, mistõttu ei piisa transpordisektoris üleminekust sisepõlemismootoritelt elektriajamile. Autotootjad seisavad silmitsi veelgi olulisemate väljakutsetega, kuna nende tooted peavad olema mitte ainult saastevabad, vaid ka keskkonna suhtes täiesti neutraalsed. See tähendab fossiilsete materjalide välistamist ja saastevaba tootmist.

Investeeringud on kolossaalsed ja esimesed tulemused on juba näha. Audi koostetehas Ingolstadtis on alates 2024. aastast täiesti heitmevaba, kuna seal kasutatav energia pärineb ainult taastuvatest ressurssidest. Škoda on oma tootmisrajatistes juurutanud programmi, mille tulemusel ei teki tootmisjääke. Volvo investeerib ringmajandusse, eesmärgiga toota sõidukeid ainult ringlussevõetud materjalidest. Kia EV9 elektrisõiduki interjöörist suurem osa on valmistatud taastuvatest materjalidest.

Perspektiiv, et linnad muutuvad puhtamaks, sest sõidukid ei vaja enam väljalaskesüsteeme, on ahvatlev, kuid saastet see täielikult kaota, sest keeruliste sõidukite tootmine saastab endiselt.

„Koguheide hõlmab ka akude, elektroonika ja muude komponentide tootmist. Siin-seal on tehtud uuringuid, kui suurest läbisõidust alates neutraliseeruvad tootmise mõjud. Tulemused on erinevaid, tõenäoliselt jääb see 80 000-100 000 kilomeetri või viie aastase kasutuse juurde. Elektriauto on seda keskkonnasõbralikum, mida pikema aja jooksul seda kasutatakse ja mida enam laetakse taastuvenergiat,” ütleb Keskkonnainvesteeringute keskuse energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht Krisli Kõrgesaar.

Tootmissaaste vähendamine nõuab suuri investeeringuid ja aega. Esimeses etapis hõlmab see energiatarbimise optimeerimist. Näiteks 2022. aastal õnnestus Audil Ingolstadti tehases protsesse tõhustades säästa 35 000 MWh energiat. Ettevõte laiendas päikesepaneelide mahtu 41 000 m²-ni ja lisaks hakkas ostma ainult taastuvatest allikatest toodetud energiat, nii sai Audi teatada, et toodab keskkonnasõbralikke sõidukeid.

Sama tee on ette võtnud ka mitmed teised tootjad. Kia tehas Slovakkias hakkas 2019. aastal kasutama eranditult taastuvenergiat ning 2030. aastaks on kavakohaselt enamik Lõuna-Korea margi tehaseid üle maailma nullheitega. Volvo läheb samuti üle taastuvenergiale, sest Rootsis on palju taastuvenergiat.

Tootjate murekoht on aga komponendid, mida sageli toodetakse kolmandates riikides. BMW peab oma tarnijatega läbirääkimisi, kohustades neid vähendama ka tootmisheiteid. „Laiemalt mõjutavad autode tootmist toormaterjalide kaevandamine, materjalide ja komponentide transport, tööstuslik energiakasutus ja jäätmekäitlus. Oluline on kasutada taaskasutatavaid materjale, rohelist energiat ja optimeerida tootmisahelaid,” ütleb Kõrgesaar.

Kõige populaarsem trend, mis ühtlasi sümboliseerib jätkusuutlikkust, on kindlasti taaskasutatud materjalid. Sisuliselt kõik tootjad kasutavad neid. Näiteks ei saa te tellida uut nahkistmetega Volvot, sest keskkonnasõbralikumad tekstiilid on vallutamas turgu.

Hiljuti esitletud seitsmekohaline elektriline linnamaastur Kia EV9 on tõstnud taaskasutatud ja taastuvate materjalide kasutamise uuele tasemele. Peaaegu kogu sõitjateruum, välja arvatud multimeedia- ja teabeekraanid, on loodud keskkonnale kahjutuna ning mõnel juhul ka positiivse keskkonnamõjuga.

Fossiilseid tooteid kasutatakse sisepõlemismootorite toiteks, aga mitte ainult – sageli kasutatakse neid autodes asendamatu plastiku tootmiseks. Kõik Kia EV9 plastosad valmistatud bioplastist, mis ei sisalda fossiilset päritolu tooteid. Lisaks kasutatakse märkimisväärsel hulgal taaskasutatud PET-plasti, mis on jõudnud oma esialgse kasutuse lõppu, kuid mida ei visatud prügilasse, vaid võeti uuesti ringlusesse.

Plastik laguneb looduses tuhandeid aastaid, mistõttu on oluline seda ümber töödelda ja taaskasutada. Iga EV9 mudel sisaldab umbes 70 taaskasutatud plastpudelit. Nendest valmistatud materjalid on vastupidavad ja põrutuskindlad. Lisaks on neil materjalidel suurepärased akustilised omadused, nii et suur keskkonnasõbralik linnamaastur võiks olla meele järgi ka audiofiilidele.

Kia on ka järk-järgult loobunud loomset päritolu nahast ja hakanud kasutama taimsetest materjalidest valmistatud biopolüuretaani, mis kaitseb keskkonda ja paistab silma ka praktilisusega. Materjal on väga vastupidav, samas pehme, õrn ja hingav, mistõttu ei lähe istmed tuliseks isegi kõige kuumemal suvepäeval. Polüuretaanvahuga täidetud istmetel on ka head surveomadused ja vastupidavus.

Kia EV9 põrandavaibad on valmistatud taaskasutatud kalavõrkudest – igal aastal jääb neid ookeanidesse ligikaudu 640 000 tonni. Merest püütud loodusele ohtlikust prahist valmistab Korea tootja põrandakatteid, millel on kangasmattide pehmus ja kummikatete vastupidavus.

Ja see pole veel kõik. Kia hakkas autosid värvima värvidega, mis ei sisalda naftasaadusi. Need asendati rapsi- ja taimeõlidega ning täielikult loobuti keskkonnale kahjulikest ainetest nagu benseen, tolueen ja ksüleen.

„Autodes kasutatakse plastik- ja metallkomponente ning sisustusmaterjalideks ka kangaid, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalidest. Jahutussüsteemides saab isegi taaskasutada jahutusvedelikke. Tootjad uurivad alternatiivseid akutehnoloogiaid, et kasutada vähem haruldasi materjale nagu liitium, koobalt, mangaan,” ütleb Kõrgesaar.

Sellegipoolest on autotootjate suurimaks väljakutseks akude peamiste materjalide säästev kaevandamine ja metalli säästev tootmine. BMW tegi arvutused, mille järgi eraldub ühe kilogrammi terase tootmisel keskkonda 1,2 kg CO2. Kasutades terase tootmiseks vesinikkütuseelementide kaasabil toodetud energiat, võib selle näitaja vähendada 0,6 kg-ni.

Ühe kilogrammi alumiiniumi tootmisel eraldub keskkonda 8,5 kg CO2. Taastuvenergiat kasutades saab heitkoguseid vähendada 4-5 kilogrammini, väidab BMW.

Forbesi andmetel tuleb kõige saastavamalt toodetud metall Hiinast: iga terase kilogrammi kohta eraldub 3,1 kg CO2 ja kilogrammi alumiiniumi emissioon on 20,5 kg CO2.