Lätis kasvab kütusevarguste laine, tanklad sunnivad autojuhte üha sagedamini ette maksma

Kui kütus maksab kaks eurot liiter, tähendab tavalise 50-liitrise paagi täitmine juba 100-eurost väljaminekut. Ausale autojuhile on see järjekordne ebameeldiv kulu, vargale aga ahvatlev võimalus. Läti tanklakettide kogemused näitavad, et osa autojuhte on otsustanud selle summa lihtsalt maksmata jätta.

Läti rahvusringhäälingu LSM 19. oktoobril avaldatud ülevaate kohaselt on kütusevarguste arv viimastel kuudel kasvanud. Politsei pressiesindaja Gita Gžibovska sõnul avastavad korrakaitsjad iga päev juhtumeid, kus kurjategijad varastavad kütust nii tanklatest kui ka veoautode paakidest. Tavaliselt ulatub ühe juhtumi kahju 100 kuni 150 euroni.

Varastatud numbrimärgid ja 120-liitrine tankimine

Kõik kütusevargused ei sünni hetkeemotsiooni ajel. Politsei kogemused näitavad, et osa kurjategijaid valmistub tanklasse minekuks põhjalikult ning kasutab jälgede segamiseks varastatud registreerimismärke.

Üks ilmekamaid juhtumeid leidis aset tänavu juulis Riias.

juulil sai politsei teate Krasta tänava piirkonnas asuvast tanklast, kus autojuht oli tankinud 120 liitrit kütust ja lahkunud maksmata. Tegemist polnud siiski üksiku juhusega.

Uurimise käigus jõudsid korrakaitsjad kahe meheni, keda kahtlustasid korduvates kütusevargustes. Politsei pidas nad juuli lõpus kinni ning leidis nende sõidukist narkootilisi aineid. Autol olid varastatud registreerimismärgid ja puudus kehtiv tehnoülevaatus.

Politsei kahtlustas mehi ka teiste Riia piirkonna tanklate vargustes. Mõlemad võeti vahi alla.

Augusti alguses avaldatud ametlikus ülevaates teatas Läti politsei, et selle juhtumiga seoses õnnestus kätte saada 400 liitrit varastatud kütust.

Sellised juhtumid näitavad, miks tanklate jaoks pole probleem pelgalt mõni maksmata arve. Kui sama kurjategija külastab järjest mitut tanklat ning vahetab sõiduki registreerimismärke, võib kahju kiiresti kasvada.

Tanklaketid muudavad tankimise korda

Läti enam kui 60 teenindusjaamaga tanklakett Kool tunnistab, et kütusevarguste sagenemine sunnib ettevõtet turvameetmeid karmistama.

Ettevõtte müügi- ja logistikajuhi Edgars Vanagsi sõnul esineb kõige rohkem vargusi pealinnas ja selle lähiümbruses. Väiksemates piirkondades tuleb juhtumeid ette harvemini.

Kõigis Kooli tanklates on videovalve ja häirenupp. Paljudes teenindusjaamades nõuab ettevõte tankijatelt juba praegu ettemaksu, kuid osa tanklaid võimaldab kasutada mõlemat makseviisi.

Sellises jaamas saab töötaja vajaduse korral tankuri kaugjuhtimisega aktiveerida. Nii säilib võimalus teenindada usaldusväärset klienti tavapäraselt, samal ajal kui tankla piirab kahtlaste olukordade riski.

Vanagsi hinnangul kaaluvad üha rohkem kütusemüüjaid ettemaksu laiemat kasutuselevõttu. See muudaks tankimiskogemust märgatavalt. Traditsioonilise tankimiskorra puhul täidab juht kõigepealt paagi ja suundub seejärel kassasse. Ettemaksu korral peab ta enne tankimist määrama sobiva summa või kasutama makseterminali, mis kontrollib maksevõimalust enne kütuse väljastamist.

Automaatjaamades pole selline lahendus midagi uut. Küll aga tähendaks selle laienemine mehitatud tanklatesse senise teenindusmudeli muutumist.

Kütusemüüja peab siin leidma tasakaalu. Ettemaks vähendab varguste võimalust, kuid võib muuta teenindamise tülikamaks klientidele, kes soovivad paagi lihtsalt täis tankida ja alles seejärel arve tasuda.

Virši statistika üllatab: 80 protsenti jätab maksmata kogemata

Läti 101 tanklaga Virši kogemus näitab, et iga maksmata tankimine ei tähenda sugugi kuritegu.

Ettevõtte esindaja Arnita Hilmane sõnul moodustavad tahtlikud vargused ligikaudu 20 protsenti juhtumitest, kus klient jätab kütuse eest tasumata.

Ülejäänud 80 protsendi puhul on põhjuseks enamasti hajameelsus või tehniline tõrge. Näiteks võib autojuht pärast tankimist minna poodi, osta kohvi ja midagi süüa, kuid unustada kütuse eest maksta. Mõnikord põhjustab segaduse maksesüsteemi rike.

Sellised kliendid tulevad ettevõtte kogemuse järgi enamasti tagasi ja tasuvad arve.

Virši kasutab juhtumite lahendamiseks veebipõhist infosüsteemi, mille kaudu töötajad jagavad kiiresti teavet maksmata tankimiste kohta. Turvaosakond saab hinnata sõiduki ja juhi tunnuseid ning kontrollida, kas sama inimene on varem sarnase juhtumiga seotud olnud.

Kõrged hinnad muudavad kütuse ahvatlevaks saagiks

Kütusevarguste sagenemist aitab mõista Läti kütuseturu olukord. Tänavu on rahvusvahelise naftaturu hinnakõikumised kergitanud märgatavalt bensiini ja diislikütuse hindu. Sügisel kerkis kütuse hind Läti tanklates kahe euro lähedale või sellest kõrgemale.

Olukorra leevendamiseks langetas Läti 1. oktoobrist bensiini ja diislikütuse aktsiisi. Tanklakettide esialgsete hinnamuutuste põhjal odavnes 95-oktaaniline bensiin ligikaudu 8 kuni 9 senti liitri kohta. Maksuleevendus kehtib praeguse kava järgi aasta lõpuni, kuid maailmaturu hinnakõikumised võivad selle mõju kiiresti vähendada.

Autojuhi seisukohalt pole vahe sugugi tühine. Kui kütus maksab kaks eurot liiter, tuleb 60-liitrise paagi täitmise eest tasuda 120 eurot. Sama koguse tankimine hinnaga 1,50 eurot liiter maksaks 90 eurot. Hinnavahe ulatub 30 euroni.

Ka kütusekulu mõjutab sõiduki ülalpidamiskulusid varasemast tugevamalt.

Näiteks 15 000 kilomeetrit aastas läbiva auto puhul tähendab keskmine kütusekulu 8 l/100 km ja kaheeurose liitrihinna kombinatsioon 2400 euro suurust aastast kütusearvet.

Kui sama läbisõiduga auto kulutab 5 l/100 km, jääb arve 1500 euro juurde.

Seega annab kolme liitri võrra väiksem kütusekulu iga 100 kilomeetri kohta aastas 900 eurot kokkuhoidu.

See arvutus aitab selgitada, miks kütusehind mõjutab üha rohkem nii autoostuotsuseid kui ka igapäevaseid sõiduharjumusi.

Samas ei tähenda hinnatõus automaatselt, et kõik maksmata tankimised oleksid sellest põhjustatud. Tanklakettide andmed näitavad varguste sagenemist, kuid täpset põhjuslikku seost iga üksikjuhtumi puhul pole võimalik tõendada.

Kütusevargused ei piirdu tanklatega

Tanklakettide probleem on vaid üks osa laiemast nähtusest.

Läti politsei teatas septembris juhtumist Ludza piirkonnas, kus kurjategija oli võtnud ettevõttele kuuluvast tehnikast kokku 223 liitrit diislikütust. Vargad murdsid lahti ekskavaatori kütusepaagi korgi ning said sealt kätte 83 liitrit. Lisaks varastasid nad veoauto MAN paagist 140 liitrit diislikütust. Politsei pidas kuriteos kahtlustatava 1985. aastal sündinud mehe kinni ja alustas kriminaalmenetlust.

Kui arvestada näitliku hinnaga kaks eurot liiter, ulatub 223 liitri kütuse väärtus 446 euroni.

Ettevõtte tegelik kahju võib aga olla märgatavalt suurem, sest purustatud paagikorgid ja muud kahjustused vajavad remonti. Samuti võib kütuseta jäänud töömasin põhjustada seisakuid.

Veoautode ja ehitusmasinate puhul ongi küsimus sageli enamas kui varastatud kütuse hinnas.

Leedus kasutavad vargad koguni elektrilisi tõukerattaid

Naaberriikide olukorda jälgivad ka Läti kütusemüüjad.

Leedus on tanklad kokku puutunud varastega, kes saabuvad elektrilise tõukeratta ja seljakotis oleva 20-liitrise kanistriga. Kahe euro suuruse liitrihinna puhul mahutab selline kanister 40 euro väärtuses kütust. See näitab, et vargus ei eelda tingimata suurt sõidukit ega mahukat kütusepaaki. Samas piirab väiksem transpordivahend korraga kaasa viidavat kogust.

Tanklate jaoks tähendab varguste mitmekesisus vajadust jälgida peale sõidukite ka muid riskikäitumise tunnuseid.

Kas ettemaks muutub ka Eesti tanklates tavalisemaks?

Läti kogemus puudutab otseselt ka Eesti autojuhte, sest mõlema riigi tanklaturul tegutsevad sarnase ärimudeliga ettevõtted.

Eestis on automaattanklates enne tankimist pangakaardiga maksmine juba tavapärane. Seevastu mehitatud tanklates võimaldab osa teenindusjaamu endiselt esmalt tankida ja seejärel kassas tasuda.

Läti sündmused näitavad, millise valiku ette võib kütusemüüja sattuda, kui varguste arv kasvab.

Ühelt poolt pakub ettemaks lihtsat võimalust vältida olukorda, kus autojuht lahkub kütuse eest tasumata. Teiselt poolt muudab see tankimise senisest jäigemaks ja nõuab ettevõttelt toimivat maksetaristut.

Eesti kohta pole kõnealustes Läti andmetes võrreldavat vargusstatistikat. Seetõttu ei saa nende põhjal väita, et siin oleks olukord samasugune või et Eesti tanklaketid valmistuksid ulatuslikuks ettemaksule üleminekuks.

Küll aga tasub jälgida, kuidas naaberriigi kütusemüüjad probleemile reageerivad. Kui ettemaks aitab vähendada kahjusid ilma klientide rahulolu märgatavalt kahjustamata, võib see mõjutada teeninduspraktikat ka mujal Baltikumis.

Varguse hind võib kujuneda kütuse väärtusest palju suuremaks

Läti karistusseadustik näeb kütusevarguste eest sõltuvalt teo asjaoludest ja raskusest ette erinevaid karistusi.

Võimalike sanktsioonide hulka kuuluvad rahatrahv, ühiskondlikult kasulik töö, kriminaalhooldus ja vangistus. Raskematel juhtudel võib vanglakaristus ulatuda viie aastani.

Seega võib mõnekümne liitri kütuse varastamine tuua kaasa tagajärjed, mis ületavad varastatud kütuse väärtuse mitmekordselt.

Tanklate seisukohalt peitub aga kõige suurem küsimus mujal.

Kui kütusehind püsib kõrgel ja vargused sagenevad, võib tankimine muutuda järjest enam automaatseks tehinguks, kus klient peab enne paagi täitmist oma maksevõimet kinnitama.

See vähendaks varaste tegutsemisruumi, kuid muudaks ühtlasi kõigi autojuhtide harjumusi.

Läti tanklakettide jaoks pole küsimus enam ainult selles, kuidas üksikuid kütusevargaid tabada. Nad peavad otsustama, kas senine usaldusel põhinev teenindusmudel tasub end majanduslikult ära.