Madalmaad avasid Tesla FSD-le ukse, kuid autopiloodi asemel said juhid range järelevalvega juhiabisüsteemi

Hollandi liiklusamet RDW andis Tesla süsteemile Full Self-Driving Supervised loa kasutamiseks Madalmaades. See teeb riigist esimese Euroopa turu, kus Tesla saab oma laiema funktsionaalsusega juhiabisüsteemi klientidele avada, kuid ametkond rõhutab ühemõtteliselt: tegu ei ole isesõitva autoga ja õiguslik vastutus jääb juhile.

Hollandi otsus ei legaliseerinud Teslat autopilooti Euroopa mõistes nullist, vaid kiitis heaks Tesla FSD Supervisedi kui juhi juhitava abisüsteemi, mida võib kasutada nii maanteel kui ka linnatänaval. RDW sõnastus on siin oluline: auto võib üle võtta hulga sõiduülesandeid, kuid juht peab kogu aeg liikluses osalema, pilgu teel hoidma ja olema valmis kohe sekkuma.

Veel olulisem on geograafiline piir. Praegu kehtib tüübikinnitus ainult Madalmaades. Euroopa Liidu-üleseks kasutuseks peab RDW saatma taotluse Euroopa Komisjonile ning seejärel peavad liikmesriigid vastavas komitees enamusega poolt hääletama. See tähendab, et praegune otsus avas Tesla jaoks ukse, kuid ei toonud veel mandriülest kasutusluba.

Sõna „esimene” vajab samuti täpsustamist. RDW ise märgib, et Euroopas on juba varem lubatud teiste tootjate arenenud hands-free-funktsioone: BMW-l on luba kasutada kiirteel käed-vabad süsteemi koos automaatse reavahetusega ning Fordil on Article 39 alusel heaks kiidetud BlueCruise. Tesla uudise kaal seisneb hoopis selles, et just Tesla FSD Supervised sai nüüd esimese Euroopa heakskiidu ja seda laiemaks kasutuseks kui seni tüüpilised piiratud kiirteefunktsioonid.

Äriliselt on see Tesla jaoks märksa suurem võit kui pelk regulatiivne linnuke. Reutersi järgi on Madalmaades ligikaudu 100 000 Model 3 ja Model Y autot, mis võiksid sellele tarkvarale kvalifitseeruda, ning Tesla kasvulugu sõltub üha enam kõrge marginaaliga tarkvaratulust, mitte ainult uute autode müügist. Euroopa rangem tüübikinnituse raam muudab Hollandi loa Teslale strateegiliseks tõendiks: ettevõte saab lõpuks näidata, et tema kaamerapõhine süsteem mahub ka EL-i ettevaatlikku regulatiivkasti.