Peugeot linnaautod: 50 aastat, 10 põlvkonda, 25 miljonit sõidukit

Tänaseks 50 aastat tagasi turule toodud Peugeot 104 tähistas lõvibrändi teekonna algust väikeste linnaautode turul. Sellest ajast alates on Peugeot‘ tehastest välja veerenud 10 põlvkonda linnaautosid – 25 miljonit sõidukit.

Linnaautode näol pole tegu harilike autodega, vaid segmendiga, mis on andnud miljonitele inimestele võimaluse esimest korda autorooli istuda. Tänaseks on Peugeot e-208 avanud miljonitele inimestele ukse elektriautode maailma. Kuigi Peugeot 104 ning 208 vahele jääb kümme põlvkonda sõidukeid, on nende eesmärk alati olnud sama: muuta võimalikult paljudele inimestele kättesaadavaks mugav, turvaline, praktiline, stiilne, vaikne ja puhas transpordiviis.

Selleks, et vastata võimalikult paljude klientide vajadusetele, on Peugeot aja jooksul alati pakkunud linnaauto otsijale valikuid: 100-seeria toob klientideni puhtaverelise linnasõiduki, 200-seeria veidi mitmekülgsema linnaauto. Kõiki tänaseks tuttavaks saanud linnautode põhimõtteid kandis endas nii kompaktne kui ka mitmekülgne Peugeot 104, aga ka 200-seeriale hoo sisse lükanud Peugeot 205 (1983–1998).

Peugeot 205 disain, jõudlus ning erinevad mudeliversioonid (bensiini- või diiselmootor, 3- või 5-ukseline, kabriolett, kaubik) tähendas, et see suutis pakkuda midagi igale kliendile. Mitmekülgsuse kõrval mõjutas 205 ka autoturgu laiemalt, defineerides linnaautode ideaalse pikkuse pikaks ajaks 3,7 meetri peale ning aidates oma müügieduga päästa Peugeot’ keeruliselt majanduslikust olukorrast, kindlustades nii turu mitmekesisuse tänase päevani.

205 mõju ulatus ka rallispordi- ning kiirusentusiastide maailma, seda tänu GTI erimudelitele, mis pakkusid 105, 115 või 130 hobujõudu. Tänu neile näitajatele võitis 205 GTI miljonite entusiastide südamed ja kergitas 205 müüginumbrid 5,2 miljoni ühikuni.

Läbi aegade kõige edukamaks Prantsuse autoks on aga Peugeot 206 (1998–2012), mida müüdi ühtekokku 8,3 miljonit ühikut. Kliendid aitas ära võluda julge disain, dünaamilisus ning võimalus valida endale sobilik mudel: tavalise linnamudeli asemel võis praktilisust otsiv klient valida SW-universaali ning midagi erilisemat otsiv klient CC-kabrioleti.

Sarnaselt oma eelkäijale, mis suutis WRC tiitli võita kahel korral, võidutses rallikrossis ka 206, tuues tiitli koju kolmel järjestikusel aastal vahemikus 2000–2003.

Oluliseks verstapostiks Peugeot’ linnaautode ajaloos on ka Peugeot 207 (2006–2014), millega algas brändi teekond premium-kvaliteedi pakkumise poole. 207 oli võrreldes oma eelkäijaga 20 cm pikem (4,03 m) ning pakkus rohkem ruumi, kvaliteeti ja mugavust. Nende muutuste kõrval said kliendid jätkuvalt valida endale kõige paremini sobiva mootori ning keretüübi, kuna endiselt jäid valikusse nii SW- kui ka kabriolettversioonid.

Esimese põlvkonna Peugeot 208 (2012–2020) tähistas ühest küljest liikumist tagasi linnaauto juurte juurde – see oli väiksem, kuid pakkus salongis oma eelkäijaga võrreldes rohkem ruumi – ning teisalt uue peatüki algust, liikudes edasi 206 ning 207 juurest tuttavaks saanud disainikeelest. Eriti märgatavad olid muutused 208 salongis, kus võis esmakordselt näha nüüdseks margi trumbiks saanud mugavat i-Cockpit juhikohta.

Selleks, et pakkuda midagi klientidele, kes otsivad autost jõudluse vaates midagi enamat, tõi Peugeot’ turule ka 208 GTI mudeli, millest sai esimene masstoodangus olev enam kui 200-hobujõuline Peugeot’ linnaauto.

Teise põlvkonna 208 (2019–…) juhatas sisse uue kümnendi. See paistab silma tänu oma julgele disainile, mis on inspireeritud nii Peugeot 508-st, 3008-st kui ka 205-st, ning ka selle poolest, et 208 muutis elektrilised linnaautod kõigile kättesaadavaks. Tänaseks on 16% kõikidest müüdud Peugeot 208 autodest elektrilised. Nii elektrimudelid kui ka bensiini- või diiselmootoriga versioonid pakuvad tipptasemel meelelahutussüsteemi ja ühilduvust – see aitas 208-l 2020. aastal pälvida ihaldatud aasta auto tiitli.

Esimene Peugeot’ 100-seeria mudel – 104 (1972–1988) – pakkus mugavust, ruumikust, turvalisust ning tipptasemel jõudlust. Veelgi väiksemat autot otsivad kliendid said otsustada ka lühema 3-ukselise mudeliversiooni kasuks.

100-seeria aitas tänapäeva tuua Peugeot 106, mis konkureeris veidi suurema Peugeot 205-ga. 106 pakkus juhtidele moodsat disaini, ruumikust ning valikuvabadust: bensiini- ja diiselmootorite kõrval tegi Peugeot’ ka esimesed katsetused elektritehnoloogiatega, mis võimaldas elektrirežiimis läbida kuni 90 kilomeetrit.

Järgmise peatüki aitas sisse juhatada Peugeot 1007 (2004–2009), mis tõi kokku mitu erinevat uudset lähenemist. See pakkus esimese autona kaht automaatselt avanevat küljeust ning tänu unikaalsele arhitektuurilisele lähenemisele suutis see hoolimata oma väikesest jalajäljest pakkuda reisijateruumis konkurentsitut ruumikust.

Kuigi need lahendused tunduvad tänapäeval ootuspärased, siis oli 1007 oma ajast eest, mida näitab ka terve hulk disainivalikuid, mida klientidele salongi isikupärastamiseks pakuti. Oma ajast ees olemine ei ole aga alati positiivne ning 1007 müügiedu jäi oodatust väiksemaks.

Asjad aitas tagasi õigele rajale juhatada Peugeot 107 (2005–2014), mille võis ära tunda selle eristuva disaini poolest: mudel oli varustatud suurte esitulede ning silmapaistvalt suure aknaga tagaluugiga. Tegu on ka läbi aega Peugeot’ kõige väiksema autoga, millel on siiski viis ust ja neli istet.

Peugeot 108 (2014–…) on 107 edasiarendus. See on veidi suurem, kuid sobib endiselt ideaalselt linnaliiklusesse, ning pakub lahendusi, mida võiks muidu oodata premium-klassi sõidukitest. 108 tunneb ära rafineeritud disaini, tipptasemel salongimaterjalide ning valikuvõimaluste poolest – kliendid saavad soovi korral 108 tellida ka kabriolettversioonina. Aegade märgina pole 108 enam saadaval diiselmootoriga.