Politsei saab õiguse liiga võimsad elektritõukerattad konfiskeerida

Praegu saab politsei nõuetele mittevastava elektritõukeratta liiklusest kõrvaldada ja menetluse ajaks hoiule võtta. Seejärel peab politsei otsustama, kas tagastada sõiduk omanikule või taotleda kohtult selle konfiskeerimist. Seni pole kohtud politsei vastavaid taotlusi rahuldanud.

Kavandatav seadusemuudatus annaks politseile õiguse teha konfiskeerimisotsus ilma eelneva kohtuloata. See ei tähenda siiski iga rikkumise korral automaatset konfiskeerimist. Politsei peab hindama juhtumi asjaolusid ja meetme põhjendatust. Konfiskeerimise korral jääb omanik sõidukist lõplikult ilma.

Lubatud piir on 25 km/h ja 1000 W

Eesti liiklusseaduse järgi tohib elektritõukeratta valmistajakiirus olla kuni 25 km/h ning mootori suurim võimsus kuni 1 kW. Kui sõiduk ületab ühe neist piiridest, ei vasta see enam kergliikurile kehtestatud nõuetele.

Oluline on eristada valmistajakiirust tegelikust sõidukiirusest. Näiteks mäest alla veeredes hetkeks 30 km/h saavutamine ei muuda nõuetele vastavat tõukeratast automaatselt ebaseaduslikuks. Määravaks saavad sõiduki tehnilised omadused.

Probleem puudutab eelkõige suure jõudlusega elektritõukerattaid, mille valmistajakiirus ulatub 40-80 km/h ning mootorite koguvõimsus mitme kilovatini. Selliseid sõidukeid ei saa Eestis tavaliste kergliikuritena kasutada.

Ka kasutaja juhitav kiiruspiirik ei pruugi nõuetele vastavust tagada, kui sõiduki konstruktsioon võimaldab piirangu eemaldada ja valmistajakiirust suurendada.

Konfiskeerimine peab takistama korduvaid rikkumisi

Seadusemuudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus politsei eemaldab nõuetele mittevastava elektritõukeratta liiklusest, kuid pärast menetlust saab omanik selle tagasi ja jätkab kasutamist.

Kehtiv kord võimaldab politseil sõiduki ajutiselt hoiule võtta, kuid lõplikuks konfiskeerimiseks peab kohus taotluse rahuldama.

Uue korra järgi saaks politsei sõiduki konfiskeerida liiklusrikkumise menetluses, kui see ei vasta kergliikuri tehnilistele nõuetele. Muudatus puudutab eelkõige elektrilisi, istekohata ja ühe inimese vedamiseks mõeldud sõidukeid.

Noortele kehtestatakse rangemad nõuded

Sama eelnõu muudab elektritõukerataste kasutamise reegleid ka alaealistele.

Praegu nõuab seadus 10-15-aastaselt juhilt jalgratta juhtimisõigust sõiduteel liiklemiseks. Uue korra järgi peab selles vanuses elektritõukerattajuhil olema jalgratta või AM-kategooria juhtimisõigus sõltumata sellest, kas ta sõidab sõiduteel, jalgrattateel või kõnniteel.

Lisaks keelaks seadusemuudatus alla 10-aastastel lastel avalikus liikluses kergliikuriga sõita.

Renditeenuste pakkujatele lisanduks kohustus kontrollida kasutaja isikusamasust, vanust ja vajaduse korral juhtimisõigust. Nii soovib riik piirata olukordi, kus alaealised kasutavad elektritõukeratta rentimiseks teiste inimeste kontosid.

Uued reeglid võivad jõustuda märtsis

ERR-i info kohaselt ootab liiklusseaduse muutmise eelnõu Riigikogus teist lugemist. Kavandatud jõustumiskuupäev on 1. märts 2027.

Seaduse vastuvõtmisel suureneb märgatavalt risk kaotada avalikus liikluses kasutatav nõuetele mittevastav elektritõukeratas. See puudutab ka kalleid suure jõudlusega mudeleid, mille müük on küll lubatud, kuid mille tehnilised näitajad ei vasta Eesti kergliikuritele kehtestatud piirangutele.