Porsche loob Formosa eriversiooni, mis teeb kumarduse Taiwani loodusele

Porsche asus taas mängima oma lemmikmängu, mille reeglid lubavad ühteainsat eksemplari ja väga palju kujutlusvõimet. Seekord sündis 911 Carrera T Formosa, mudel mis kõlab kui poeetiline kummardus Taiwani maastikele. Sonderwunsch programm, mis alustas geograafiliste eriversioonidega GT3 Oceloti näol, sai nüüd uue peatüki. Porsche kasutab seda seeriat ennekõike selleks et näidata oma võimalusi personaalse kunsti loomisel. Kas Formosa on juba leidnud omaniku, seda tootja ei avalda. Vaikus mõjub muidugi kui väike turunduslik vingerpuss.

Formosa stiil sündis ookeani toonide ja saare mägede varjudest. Kere katab eksklusiivne sinakasroheline metallikvärv, mida toetavad mitut eri halli tooni detailid. Nõnda tekib efekt, mis meenutab hetke, mil mäenõlvad vajuvad õhtule ja meri võtab endale viimase valgusesära. Rattad, mõõdus 20 ja 21 tolli, said sama värvipaleti, mis seob kogu kuju üheks rahulikult voolavaks tervikuks. Valgustehnika tooniti kergelt, mis lisab sportautole salapärase varjundi.

Porsche insenerid läksid salongi kujundades ilmselgelt emotsiooni teed. Tumedast puidust detailid loovad väärika, peaaegu meditatiivse atmosfääri. Istmeid katavad must ja pruun nahk, millele lisandub firma legendaarse ruudumustri täiesti uus värvikomplekt. Just see muster valmis esimest korda nii, nagu Formosa seda nõudis. Et rõhutada auto erilisust, polsterdati kogu eesmine pagasiruum nahaga ja sinna jäädvustati projekti logo.

Sonderwunsch programm ei aja taga müügimahtu. See näitab inseneride oskust vormida auto kunstiteoseks, mis peegeldab kohti, inimesi ja ideid. Formosa kinnistab suunda, kus tootjad loovad ühekordseid mudeleid, et rõhutada oma võimekust ja jätkata eksklusiivse turu hoidmist. Konkurendid pakuvad küll sarnaseid projekte, kuid Porsche toob mängu iseloomu ja rahuliku enesekindluse. Just see aitab tal püsida looja rollis, mitte lihtsalt tehnoloogiatootja tasandil.

Formosa mõju ei seisne massilises levikus. Ta näitab, et autot võib kujundada kui monumenti ühele saarele, ühele ideele, ühele värvitoonile. Ning kui keegi kunagi selle ainueksemplari garaaži veeretab, leiab ta eest masina mis mõjub pigem kunstigaleriist pääsenud objektina kui argipäeva liikurina.