• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Proovisõit - Citroën C5 Aircross Hybrid

Konkurents linnamaasturite segmendis on karm ning karmid olud nõuavad ka karme lahendusi. Nii ongi suur osa tootjatest hakanud oma mudelitele külge rääkima omadusi, mida see keretüüp ei vaja. Kui sportlikuks sellist masinat nimetada ei saa, siis räägitakse dünaamilisusest. See on umbes nagu meil talvel puistatakse tänavale kloriide – ei saa ju öelda sool, sest soola raputavad vaid vaesed arengumaad nagu Nicaragua, Somaalia ja Läti. Paras lollidele. Aga meie sapsutame kloriide ja see on ju hoopis teine asi. Võime tunda ennast palju paremini, isegi uhkelt! Dünaamilisusega on sama lugu: ka Flintstone’idel oli dünaamiline auto – mida kiiremini paterdasid, seda dünaamilisem oli. Linnamaasturite puhul avaldub tavaliselt see dünaamika vaid suurtes ratastes, mis muudab auto kokkuvõttes vaid ebamugavaks sõita.

Citroën on selles mõttes erandlik automark, sest selle mudelite eesmärk tundub olevat tee leidmine ostja südamesse läbi disaini. Vahel keeratakse vinti kõvasti üle ja ka näiteks vene keele mahlakus kahvatub nende emotsioonide kõrval mis lainena üle pea kokku lööb, kui mingit funktsiooni otsides leiad selle kohast, mille meelde jätmine nõuab ilmselt ka esinduse müügimehelt nädalatepikkust tihedat harjutamist.

Uus C5 Aircross on selles mõttes väga hästi välja kukkunud auto. Õigemini küll selle pistikhübriidversioon, mida üks disainilemb ja keskkonnasõbralik autohuviline võiks nüüd oma garaaži tahta. Hästi välja kukkunud selles mõttes, et kas see osakond, mis tegeles nuppude peitmisega ebaloogilistesse kohtadesse, jäeti selle mudeli arendustöödest kõrvale või see osakond, mis peaks vastutama sõiduki loogilise funktsioneerimise eest, lasti taas tööle tagasi. Mis iganes, C5 Aircross Hybridis säärased ektsessid puuduvad. Viimasena sai panustatud laadimistsüklile, sest ei ole ju võimalik, et ühtegi vimkat selles mudelis pole. Võiks ju oodata laadimise alustamiseks mingite nuppude üheaegset vajutamist, millest üks asub pistiku juures auto tagumisel poritiival ja teine kusagil salongis, mida oleks võimalik vajutada vaid suure varbaga upitades läbi tagumise ukse akna. Aga ei, sutskad kaabli külge ja hakkabki laadima. Tundsin end lausa petetuna. Nagu Toyota juba. Igav. Võib-olla peitub põhjus lihtsas asjaolus, et laadimisseadmed töötati välja koos kontsernikaaslase Peugeot’ spetsialistidega ning seal saadakse ilmselt heast huumorist pisut teistmoodi aru. Aga tegelikult otse vastupidi, see on ääretult meeldiv, et kogu protsessi menetlemine on lihtne, intuitiivne ja arusaadav ning aku täitmiseks ei peagi otsima laadimispunkti mõne apteegi kõrval, et oleks kiiresti võimalus kamaluga validooli osta.

Väliskujustuse juures üritati sõidukile anda robustselt kandilist välimust, kuid parema aerodünaamiliste omaduste huvides, mis on läbi aastakümnete olnud Citroëni leib, tuli kandilised nurgad ümmargusemaks lihvida. Tulemus on aga vaieldamatult originaalne. Koos suurte rattakoobastega mõjub auto ääretult maskuliinselt ning selles on omamoodi atraktiivsust. Samas on ka täiesti kummalisi elemente, nagu näiteks Airbump kere kaitsvad küljelaiendid, kuid näiteks punase värvi kasutamine sellel lisab auto välimusele palju juurde. Samuti on üliäge C-kujuline kroomitud liist, mis algab A-piilarilt, keerab C-piilari juures tagasi ning lõpeb taas A-piilari juures ära.

Nagu juba paljude varasemate autode juures mainitud, lõi LED-tehnoloogia tulek võimaluse sõidukite nina- ja tagaosad põhjalikult ringi kujustada ning seda on selle mudeli disainerid mõistnud kenasti ära kasutada. C5 Aircross Hybridi puhul on tuled jagatud lausa kolme erinevasse tasapinda – päevasõidutuled kitsa ribana üles, põhituled nende alla ning udutuled päris põrkeraua alumisse äärde. Esiosa pikad horisontaalsed jooned rõhutavad robustsust, isegi kui see enam sugugi nii välja ei paista. Tagaosas, mis kipub luukpäradel olema alati suhteliselt disainivaba, annavad samuti tooni suured tuled, mis moodustavad ilmselgelt äratuntava signatuuri. Üldmulje, nagu juba mainitud, ongi väga jõuline ja dünaamiline.

Interjöör pakub aga veelgi enamat – iga detail peensusteni läbi mõeldud. Ka siin taheti rõhutada askeetlikust aga ühtlasi pakkuda reisijatele ka maksimaalset sõidunaudingut. Iseenesest tunduvad nagu täiesti erinevates äärmustes soovid, kuid nagu Citroëni inimesed suutsid tõestada, täiesti teostatav. Laiad istmed on küll ilma erilise küljetoeta, kuid see-eest pehmed ja mugavad. Saadaval ka massaažifunktsioon, mis muudab ka pikemad sõidud meeldivaks.

Kogu esipaneel on lihtne, kuid kõik vajalikud funktsioonid suudeti sinna edukalt sisse integreerida – tänapäeval on see ka lihtsam, sest puutetundliku ekraaniga lustimeedia võimalused on ju pea piiramatud. Õnneks on peamised funktsioonid ja reguleerimisvajadused kaetud ka nuppude ja pöördlülitiga. Kõige sagedamini näppimist vajavad asjad on aga toodud jämedale pisut ovaalse kujuga roolirattale. Kellapaneeli näidikuid saab soovi korral muuta endale sobivaid parameetreid kuvama. Last but not least: nutitelefoni juhtmevaba laadimine on samuti täiesti olemas.

Lisaks mugavatele istmetele pakub C5 Aircross Hybrid täitsa korralikku ruumikust. Ees mõistagi rohkem, taga pisut vähem. See-eest on kõik sealse kolme istme seljatoed sõltumatult liigutatavad. Ja panipaiku leidub üle auto ohtralt.

Uus C5 Aircross Hybrid kuulub keskmisest vaiksemate autode kilda, sest kui kogu ülejäänu on mõeldud mugavaks reisimiseks, siis oleks ju patt seda müraga ära rikkuda. Müra summutamiseks kasutatakse sel mudelil kahekordselt lamineeritud klaasi ning paksemat mootoriruumi isolatsiooni.

Pehmepoolsem vedrustus ja suhteliselt tundetu rool annavad samuti mõista, kuhu selle auto loomisel rohkem panustati.

Citroën C5 Aircross Hybrid tehniliste andmete leht ütleb auto pikkuseks 4500, laiuseks 1859, kõrguseks 1695 ning telgede vaheks 2730 millimeetrit. 230-millimeetrise kliirensiga auto pöördediameeter on 10,7 meetrit. Pagasit mahutab see olenevalt tagumiste istmete seljatugede asendist 460 kuni 1510 liitrit.

Hübriidajamiks kombineeriti siin 1,6-liitrine bensiini- ja 110-hobujõuline elektrimootor summaarse võimsusega 225 hobujõudu. Seega minekut on: ligi 1,7 tonnine auto kiirendab paigalt sajani kõigest 8,7 sekundiga. Elektri jõul saab läbida umbes 50 kilomeetrit. NEDC metoodika järgi mõõdetud kütusekulu saja kilomeetri kohta on ametlikult 1,4 liitrit, kuid sellist reaalses elus ei suuda küll keegi välja sõita. Kusjuures elektrimootoril võimekkust jätkub – sellega saab sõita kuni 135 km/h.

Citroën C5 Aircross Hybrid pakutakse kahes varustusastmes: Feel Pack ja Shine, kusjuures juba esimeses on kõik vajalik olemas. Hetkel pakutakse mõlemat sama hinnaga, seega LED-tuled, telefoni induktsioonlaadimine jms pudi-padi tuleb tasuta kaasa.

Kokkuvõtvalt: täitsa äge auto.

Muide, mis puutub Lätis teede soolatamisse, siis peeti sel talvel Riias vähemalt kaks suurt koosolekut arutamaks, kus oleks võimalik vähem soola kasutada ja teiste meetoditega libedus teedelt ära saada.