Saksa teadlased lubavad: elektriautode akupõlengud võivad jääda minevikku

Bremeni Fraunhoferi tootmistehnoloogia ja arenenud materjalide instituudi (IFAM) laborites sündis leiutis, mis võib muuta elektriautode ohutust rohkem kui ükski varasem lahendus. Uus meetod, mille keeruline nimi on dünaamiline impedantsspektroskoopia, suudab reaalajas jälgida iga aku üksiku elemendi tervist ja temperatuuri, tehes seda täpsemalt kui seni võimalik.

Praegu tuginevad elektriautod temperatuurianduritele, mis mõõdavad vaid teatud punktide kuumust ning teevad seda paratamatu viivitusega. Fraunhoferi teadlased on aga leidnud viisi, kuidas mõõta akus toimuvaid protsesse sõna otseses mõttes lennult, laadimise ja tühjenemise ajal kantakse voolule lisaks mitmesageduslik signaal, mis annab kuni miljon mõõtmist sekundis. Need andmed töödeldakse kohapeal, eemaldades liigse info ja jättes alles täpse ülevaate aku seisust.

Kui mõni element hakkab üle kuumenema, saab süsteem selle hetkega ülejäänud akust eraldada. Temperatuuriandurid muutuvad seejuures pea üleliigseks. See tähendab, et süttimisohtlik olukord ei saa enam areneda katastroofiks, vaid piirdub ühe akuploki kiire väljalülitamisega.

Tehnoloogia eelised ei piirdu elektriautodega. Sama lahendust saab kasutada ka taastuvenergia salvestussüsteemides, elektrilennukites või laevadel – kõikjal, kus akude töökindlus on kriitilise tähtsusega. Ja mis veelgi olulisem, see meetod pole seotud ainult liitium-ioon akudega. Sama põhimõtet saab rakendada ka tulevikutehnoloogiates, nagu tahkisakud või naatrium-ioon lahendused.

Fraunhoferi teadlased ütlevad otse, et see võib tähendada uut ajastut akutehnoloogias. Seni on räägitud, et elektriautod põlevad statistiliselt harvem kui bensiinimootoriga masinad, kuid nüüd võib see risk muutuda peaaegu olematuks. Küsimus on vaid selles, millal autotootjad uue lahenduse oma mudelitesse integreerivad.

Kui see juhtub, võib elektriautode süttimisoht jääda ajalukku – samasse riiulisse, kuhu kunagi kadusid käsitsi väntamisega mootorid.