Steve Nicholsi nostalgiline Can-Am fantaasia maandus Pebble Beachil

Nichols Cars, väike, ent ambitsioonikas Briti tootja, tõi Montereys publikumi ette oma esimese mudeli N1A – auto, mis ei püüagi varjata, et elab minevikus. Inspiratsioon pärineb McLareni 1960ndate Can-Am prototüüpidest ning veelgi otsesemalt 1988. aasta McLaren MP4/4-st, mille kujundas just Steve Nichols ise ja millega Senna ning Prost tegid konkurentide ees puhta vuugi.

Debüütversioon kannab nime ICON 88 ning neid ehitatakse ainult 15, igaüks pühendatud ühele MP4/4 võidule. Romantiline idee, aga turunduslikult läbipaistvalt eksklusiivsust taotlev. Masin on 900 kilo kaaluv käsitööna valmiv taies, mis kasutab 7-liitrisest GM LS3 blokist ümber ehitatud vabalthingavat V8-t. 650 hobujõudu ja kuus käiku käsitsi, vähemalt selles osas jääb lubadus „puhas, analoogne sõiduelamus“ konkreetseks.

Grafeeniga tugevdatud süsinik, MIRA tuuletunneli aerodünaamika ja Michelin Cup 2 rehvid annavad autole paberil tõsise insenerliku põhjenduse. Samas jääb küsimus, kui palju on see 21. sajandi tehnoloogia ja kui palju lihtsalt retro vormi valatud nostalgia. Sõitjateruumis on Senna-viitega käigukang, klassikalised kellad ja minimalistlik luksus, see kõik kõlab pigem kui fetiš, mis suunatud väga kitsale entusiastide ringile.

Ettevõte lubab ehitada vähem kui 100 N1A-d, mis tähendab, et tegu saab olema nišiautodega, mis tõenäoliselt elavad oma elu kollektsioonides, mitte liikluses. Pebble Beachi platsil on selline masin muidugi ideaalne rekvisiit: räägib korraga inseneri nostalgiast, vanade võidusõitude romantikast ja superrikaste soovist osta killuke McLareni kuldajastut.