Suzuki ja SkyDrive’i lennumasin tõusis taevasse

Tokyo idufirma SkyDrive võttis selja taha autohiid Suzuki insenerid ning konstrueeris valmis ja nüüd demonstreeris ka avalikkusele oma uusimat lennumasinat SD-05, mis on Jaapani pedantsuse piiril balansseeriv elektriline vertikaalselt tõusev õhusõiduk (eVTOL). Kuid ärgem laskem end läikivast komposiitkestast eksitada, reaalsus on tunduvalt pragmaatilisem ja piiratum.

SkyDrive SD-05 pole lennuk selle klassikalises tähenduses, vaid pigem ülekasvatatud droon. Kui tavaline helikopter tugineb ühele massiivsele ja keerulisele rootorile, siis jaapanlased usaldavad hajutatud jõuallikaid.

Süsteemi tehnilised näitajad ja omapärad:
Kaksteist elektrilist mootorit ja propellerit paiknevad paarikaupa kuues sõlmes, kui üks mootor otsustab keset lendu streikima hakata, ei kuku sõiduk kohe alla.

Sõiduk mahutab kolm inimest, piloodi ja kaks reisijat. Erinevalt varasematest prototüüpidest on SD-05 suunatud just lühikesteks õhutakso sutsakateks.

Akutehnoloogia on endiselt selle lennumasina Achilleuse kand. Maksimaalne lennuaeg jääb 10–15 minuti kanti, mis tähendab, et sihtkoht peab asuma vähemalt vaateulatuses.

Masin saavutab kiiruse kuni 100 km/h. Võrreldes maanteel kihutava sportautoga on see tigu, kuid ummikutest üle lennates tundub see igati piisava kiirusena.

Võrreldes konkurentidega nagu sakslaste Volocopter või ameeriklaste Joby Aviation, panustab SkyDrive kompaktsusele. Kui Joby meenutab oma suurusega juba päris lennukit, siis SD-05 mahub kahele parkimiskohale.

Suzuki roll selles projektis ei ole pelk kleepsu lisamine kerele. Nad pakuvad SkyDrive’ile oma Iwata tehase tootmisliine ja aastakümnete pikkust kogemust kergete tarbesõidukite koostamisel. Strateegiliselt on see Suzuki jaoks katse kinnitada kanda mobiilsuse tulevikus, kui tavaliste sisepõlemismootorite maailm hääbub.

Jaapani valitsus surub peale regulatsioone, mis lubaksid eVTOL-sõidukitel linnaruumis liigelda, lootes nii leevendada saareriigi kroonilist ruumipuudust. Siiski püsib küsimus, kes maksab kinni lennu, mis kestab vähem kui keskmine kohvipaus, kuid nõuab piloodi litsentsi ja lennujuhtimistorni luba?

SkyDrive on kahtlemata insenertehniline saavutus, kuid täna meenutab see pigem kallist ja keerulist lahendust probleemile, mida saaks lahendada tõhusama ühistranspordiga. Raske keha õhus hoidmine nõuab tohutult energiat ja kuniks pole revolutsiooni akutehnoloogias, jäävad need lendajad pigem kopterite odavateks asendajateks kui massidele kättesaadavaks transpordiks.