Tesla Cybercabi tootmine osutus liiga kiireks ja tehas ei tööta enam iga päev
Tesla sattus oma Cybercab-robotaksoga ebatavalisse olukorda: Texase tehas suudab ehitada autosid kiiremini, kui ettevõte jõuab neid liiklusesse tuua. Tootmisliin ei tööta seetõttu isegi iga päev. Probleem ei peitu autode valmistamises, vaid robotaksoteenuse laiendamises, mis ei suuda erakordselt tõhusa tootmisprotsessiga sammu pidada.
Tootmisliin edestab Tesla enda plaane
Tesla sõidukite arendusjuht Lars Moravy selgitas Munro Live'i tehnilises ülevaates, et Cybercabi tootmine edeneb teenuse kasutuselevõtust kiiremini. Tema sõnul suudab tehas valmistada autosid rohkem, kui Tesla jõuab oma robotaksoparki lisada. Teslarati ülevaate kohaselt ületab tootmisliini tegelik võimekus ka varem välja kuulutatud 125 000 auto suurust aastast tootmisvõimsust. Tesla lõppeesmärk on täielikult automatiseeritud tootmine, kus liinilt väljub uus Cybercab iga kümne sekundi järel. Teoreetiliselt tähendaks see 360 autot tunnis, kuid sellise tempoga pidev tootmine pole veel reaalsus.
Ainult 25 koostamisjaama ja värvitöökoja kaotamine
Cybercab kasutab Tesla uut Unboxed-tootmismeetodit. Erinevalt tavapärasest autotehasest valmistavad robotid kere esi-, taga-, külg- ja keskosa eraldi ning ühendavad need alles lõppkoostamisel. Lõppkoostamisliin koosneb kõigest 25 täielikult automatiseeritud jaamast, mida on Tesla hinnangul viis kuni kümme korda vähem kui Model Y tootmisel. Kogu tootmisprotsessi automatiseerituse tase ulatub praegu 78 protsendini, kerekonstruktsiooni koostamine toimub juba täielikult robotite abil. Ühe auto tootmiseks vajalik põrandapind on ligikaudu poole väiksem kui tavapärases tootmisprotsessis.
Tesla loobus ka traditsioonilisest värvitöökojast. Plastist välispaneelid saavad värvi juba vormimisel ning kaitsekatte saavad vaid külgmised keremoodulid. Selline lahendus vähendab tootmisetappide arvu, kuid seab kõrgemad nõudmised materjalidele ja pinnakvaliteedile.
Aku peab taluma vähemalt 800 000 kilomeetrit
Cybercab kasutab 4680-tüüpi akuelemente, mis paiknevad teraskorpusega akupakis. Konstruktsioon võimaldab vigaseid mooduleid eraldi vahetada, vältimaks kogu aku väljavahetamist.
Juhtmevaba akuhaldussüsteem vähendab kaabelduse hulka ning uued kontaktorid võimaldasid loobuda tavapärasest pürotehnilisest voolukatkestist.
Elektriajami peaülekanne on 11:1, tavapäraste Tesla sõiduautode ligikaudu 9:1 asemel. Suurem ülekandearv rõhutab madalatel kiirustel veojõudu, sest linnas töötav robotakso ei vaja suurt tippkiirust.
Tesla projekteeris Cybercabi vähemalt 800 000 km pikkuseks kasutuseaks. Tegemist on konstruktsioonilise eesmärgiga, mitte reaalses kasutuses tõestatud vastupidavusega.
Autod valmivad kiiremini, kui teenus laieneb
Cybercabi seeriatootmine algas aprillis ning seni on kõik valminud autod läinud Tesla enda robotaksoparki.
Texases oli oktoobri lõpu seisuga registreeritud 463 Cybercabi. Austini vormel-1 võistlusnädalavahetusel kasutas Tesla neist enam kui 50.
Järgmise linnana plaanib ettevõte käivitada Cybercabi teenuse Dallases novembris. Esimesed autod soovib Tesla eraklientidele tarnida enne 2026. aasta lõppu.
Euroopas on olukord keerulisem. Cybercabil puuduvad rool ja pedaalid ning selle kasutuselevõtt eeldab autonoomsetele sõidukitele kehtivate nõuete täitmist. Tesla pole Euroopa turuletoomise ajakava kinnitanud.
Cybercabi juhtum näitab, et robotaksode puhul pole tootmisvõimsus tingimata suurim takistus. Tesla on loonud erakordselt tõhusa tootmislahenduse, kuid selle majanduslik edu sõltub nüüd sellest, kui kiiresti suudab ettevõte laiendada autonoomset transporditeenust.
