Kas paremad rehvid tuleb paigaldada esimesele või tagumisele sillale?
Nagu igas autokoolis esimese asjana õpetatakse, on rehvid ainsad, mis hoiavad Sinu sõidukit kontaktis teepinnaga. Seetõttu tasub nende seisukorral silm peal hoida ning oma sõiduoskust mitte üle hinnata. Liiklusjärelevalvekeskus toob siinkohal välja mõned tähtsamad momendid.
Naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
Algajad juhid küsivad tihti, et miks paremad taha? Siinkohal tuleb jälle Liiklusjärelevalvekeskus appi selgitama:
Mis juhtub, kui sõiduk satub vesiliugu? Kui rohkem kulunud rehvid asuvad esisillal, siis vesiliugu sattudes kaotavad pidamise esmalt esirattad ja juht tunneb seda kohe rooliga (rool muutub kergeks) ning kiirust vähendades jätkab sõiduk liikumist sõidusuunda muutmata. Enamasti lõppeb selline asi juhile väikese ehmatusega. Kui peaks juhtuma ka liiklusõnnetus, siis satub sõiduk õnnetusse „nina“ ees ja kokkupõrkeenergiat neelav sõiduki esiosa ja turvapadjad pakuvad parimat kaitset autos viibijatele. Ehk juhul kui esisild hakkab pidamist kaotama, on see juhile koheselt tajutav ja ei tule ootamatult.
Kui rohkem kulunud rehvid asuvad tagasillal, siis vesiliugu sattudes kaotavad pidamise esmalt tagumised rattad ja selline olukord tuleb juhile alati ootamatult ning tulemuseks on külglibisemine või keerlemine ümber oma telje. Ka isegi kogenud autojuht ei pruugi sõidukit koheselt kontrolli alla saada kui selline asi peaks juhtuma näiteks maanteekiirusel liikudes. Kui siis peaks juhtuma liiklusõnnetus, võivad sellel olla väga kurvad tagajärjed, kuna suure tõenäosusega toimub kokkupõrge siis, kui sõiduk liigub külg ees ning sellisel juhul ei paku ka külgturvapadjad reisijatele parimat kaitset.
Sõidukite kaalujaotus jaotub enamasti 60% esiosale ja 40% tagaosale ning see omakorda suurendab tagarataste vesiliugu sattumise ohtu. Kindlasti arvesta ka sellega, et mida suurem on liikumiskiirus, seda väiksem osa rehvist on märjal teekattel kontaktis teepinnaga ning kontaktpinna suurus sõltub otseselt ka rehvimustri sügavusest. Eelnev jutt kehtib ka sõitmisel libdetates teeoludes. Ohukohaks on näiteks reavahetuse ajal läbi lumevaalu sõitmine.
Mida ütlevad rehvitootjad:
