Vene lennukikandja – ainus sõjalaev maailmas, mis vajab päästmist juba sadamast väljudes

Venemaa ainus lennukikandja, aga see-eest täiesti legendaarne „Admiral Kuznetsov“, see tossav, õlilekkiv, igavesti remondis olev merehiiglane, mida venelased hellitavalt „Kuzjaks” kutsuvad, võib peagi oma „väärika“ karjääri lõpetada kas vanaraualaos või müügisalongis.

Otse remondist Süüria sõjatandrile kihutanud „Admiral Kuznetsov“ jäi kõigile meelde oma eritatava musta suitsu poolest – inglased ja prantslased ei saanud kuidagi aru, kas La Manche’i väina läbiv laev põleb või see nii töötabki. Igatahes polnud laeva leidmisega mingeid probleeme, tuli vaid mööda kümneid kilomeetreid leviv suitsusaba üles võtta ja laevani jõudmine oli juba käkitegu. Ilmselt abistas see ka Süürias vene pilootidel oma laev kiiremini tuvastada. Igal juhul toimus selle pardalt siis väidetavalt kuni 400 lendu, millest enim jäid meelde kaks, kui piloodid ei saanud pidama ja teisest otsast koos oma lennumasinatega üle parda sulpsasid. Igal juhul jäid kaotused pardal väiksemaks kui need, mida Süürias põhjustati.

Pärast naasmist, 2017. aastal saadeti Kuzja uuesti remonti. Aga kui arvad, et mis seal remondi käigus ikka juhtuda saab, siis Venemaal on kõik võimalik. Näiteks uputas laev venelaste suurima ujuvdoki, mille käigus kukkus tolle kraana lennukikandja pardale ja põhjustas massiivse kahju. Sutsu hiljem, enne mingit kontrolli, süttis aga alus põlema. Tulekahjut kustutati mitu päeva. Igal hommikul lükati potentsiaalsele kahju summale uus null lõppu juurde. Aga remont jätkus.

Juba mitu aastat tagasi hakati sahistama teemal, kas Kuzjat on üldse mõtet remontida. Seda remontivad ülemused ja ettevõtted on loomulikult tööde jätkamise poolt – juba praeguseks on sinna maetud summa, mille eest oleks saanud ehitada kaks kaasaegset lennukikandjat ning teha on seal veel maa ja ilm. Aga riigil raha enam väga pole.

Eksperdid jagunevad kenasti kahte leeri: ühed usuvad, et ilma lennukikandjata ei saa korralikku suurriiki olla (isegi kui see ei lenda, ei uju ega lase), teised aga arvavad, et ehk oleks mõistlikum raha suunata mujale. Võimalikeks lahendusteks peetakse müüki või siis lihtsalt utiliseerimist. Suurejooneline lõpp alusele, mis 2016. aastal suutis Süürias paarisaja lennutamisega tõestada, et ka tossav aurumasin võib veel midagi teha, kui on õnne ja suits kiiresti hajub.

Aga eks ole see ka arusaadav. Laev on vanem kui enamik TikToki kasutajaid. Ta on 40+ ja kulukas. Ja nagu iga 40+ vene tehnikaga, tekib küsimus: kas kallis iluravi või väärikas hääbumine?

Ehk aitab venelaste kurba meelt, seoses „Admiral Kuznetsoviga“ lohutada teadmine, et pärast 26. aastat remonti lasti taas vette uhke tuumaristleja „Admiral Nahhimov“. See pole lihtsalt mingi laev – see on laev, mille remont kestis kauem kui paljudel inimestel abielu. Ja mitte mingi lihtne värviparandus, vaid „sügav moderniseerimine“, mis algas millalgi 1990ndatel ning jõudis lõpuks käegakatsutavasse tulemuseni aastal 2025.

Klass „Kirov“, kuhu Nahhimov kuulub, on nagu mammut jääajast: tohutu, aeglane ja mõeldud ajastusse, kus maailma meresid jagasid kahe suurvõimu tuumaristlejad, mitte automaatne drooniparv. Kuid nüüd – oh rõõmu! – saab see möödunud ajastule pühendatud monument uuesti ellu reinkarneeritud.

Ajakiri Military Watch Magazine, mis on väidetavalt USA-s tegutsev, kuid Seouli kortermaja postiaadressiga, vene tehnikat ülistav väljaanne, mida venelased alatasa tsiteerivad, on mõistagi vaimustuses! Nende sõnul saab Nahhimovist midagi seninägematut: gigantne raketivedaja, millel on rohkem torusid kui Ukraina piiridel tanke. 176 šahti! Sealhulgas 80 hüperhelikiirusega „Tsirkoni“ jaoks. Sest mis saaks valesti minna, kui paned tonnide viisi plahvatusohtlikku tulejõudu 40-aastasele kerele? See kõik paneb esimest kogupauku lausa ootama. Hetkel valmistutakse veel esimesteks sõidutestideks.

Ja kuhu see uhke ristleja siis seilama hakkab? Ilmselt mitte Mustale merele – Kreml ju ei taha, et see lõpetaks nagu tema eelkäija „Moskva“: kaks pauku ja igavene vaikne põhi.

Aga mis seal ikka. Kui sul on laev, mis näeb välja nagu tuleviku relv, liigub nagu mineviku mammut ja maksab nagu kogu nõukaaja plaanimajandus kokku – siis saab vähemalt öelda: „Meil on midagi suurt! Ja ta on juba vees!“