Volvo Trucks müüs 10 000 gaasiveokit

Globaalne rasketranspordi turg näitab liikumist mitmikstrateegia suunas, kus biometaan täidab kriitilist lünka täieliku elektrifitseerimise ja diislikütuse vahel. Volvo Trucks teatas 10 000. gaasitoitega veoauto tarnimisest alates tehnoloogia turuletoomisest 2018. aastal. Ettevõtte 2025. aasta müügitulemused märgivad gaasitehnoloogia omaksvõtu kiirenemist, mida toetavad soodne kütusehind ning biokütuste kättesaadavuse parandamine Euroopa võtmepiirkondades.

Volvo Trucks rakendab mudelites FM, FH ja FH Aero kõrgsurve-otsepritse tehnoloogiat (HPDI), mille tarnib koostööpartner Cespira. Süsteem kasutab süüteks väikest kogust diislikütust või hüdrogeenitud taimset õli (HVO), saavutades diiselmootoriga identse pöördemomendi ja dünaamika.

Turukontekstis konkureerib Volvo lahendus järgmiste süsteemidega:
Scania ja IVECO sädesüütega mootorid: Erinevalt Volvo HPDI-st kasutavad konkurendid peamiselt Otto-tsüklil põhinevaid gaasimootoreid. Need pakuvad madalamat mürataset, kuid jäävad kütuseökonoomias ja maksimaalses pöördemomendis alla Volvo diiseltsüklil põhinevale ajamile.

Tesla Semi ja Mercedes-Benz eActros 600: Täiselektrilised alternatiivid pakuvad nullheidet, kuid kaotavad gaasiveokitele sõiduulatuse ja täismassi osas. Volvo gaasiveok läbib ühe tankimisega kuni 1000 kilomeetrit, samas kui elektriliste konkurentide reaalne tegevusraadius piirdub täislastis 500 kuni 800 kilomeetriga.

Kütusekulu ja heitmed: Bio-GNL-i kasutamine vähendab CO2 heitkoguseid kuni 100 protsenti. HPDI tehnoloogia säilitab 13-liitrise D13 mootori efektiivsuse, vältides ottomootoritele omast energiakadu.

Volvo Trucks järgib kolmesuunalist strateegiat, mis hõlmab aku-elektrisõidukeid, kütuseelemendiga vesinikveokeid ja taastuvkütustel töötavaid sisepõlemismootoreid. Gaasitehnoloogia 10 000 ühikuni jõudmine tõestab biometaani elujõulisust üleminekutehnoloogiana. Ettevõtte juhtkond näeb suurimat potentsiaali turgudel, kus valitsused pakuvad maksusoodustusi ja investeerivad tanklavõrku.

Praegune müügistatistika jaotub järgmiselt:
Euroopa turg: Suurbritannia hoiab esikohta, talle järgnevad Saksamaa, Rootsi ja Madalmaad.
Kasvupiirkonnad: India ja Ladina-Ameerika turud integreerivad gaasiveokeid oma logistikaahelatesse, kuna kohalik biometaani tootmine on kuluefektiivne.
Taristu areng: Saksamaa, Norra, Soome ja Rootsi tanklad pakuvad nüüdseks peaaegu täielikult bio-GNL varianti, mis tõstab sõidukite jääkväärtust ja huvi tegevuspõhise liisingu vastu.

Eesti turu perspektiiv
Eesti transpordisektoris on vedelgaasi (LNG/bio-GNL) osakaal rasketranspordis püsinud stabiilsena, kuid jääb alla surugaasi (CNG) laialdasele levikule regionaalvedudes. Kohaliku turu jaoks tähendab Volvo edu bio-GNL-i kättesaadavuse kriitilisust. Eesti kliima ja pikad vahemaad soosivad HPDI tehnoloogiat, kuna see tagab kindla käivituse ja stabiilse soojusjuhtimise võrreldes puhtalt elektriliste lahendustega. Vedajate jaoks on otsustavaks teguriks biokütuse aktsiisipoliitika ja teekasutustasude erisused madala emissiooniga sõidukitele.