Lepitaja proovib kindlustusvaidlust lahendada isegi lume varisemisel autole
jaak
07.02.2022
Kui katuselt varisenud lumi kahjustab autot, siis üldjuhul katab kahju kaskokindlustus. Kui aga kindlustusandjaga tekib vaidlus kahju hüvitamise osas, siis saab klient küsida abi lepitajalt kindlustusseltside liidu juures. Lumekoristus katuselt on majaomaniku kohustus, et tagada möödakäijate ohutus ja ennetada õnnetusi.
Möödunud aastal lahendasid kindlustuse lepitajad 253 kindlustusvaidlust, millest 166 lõppes kindlustusandja ja kliendi vahel kokkuleppega. Enim vaidlusi oli seotud sõidukitega, mis puudutasid liikluskindlustust või kaskot.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp tõi näite kindlustuse lepitusorganis lahendatud vaidlusest, kus kortermaja katuselt kukkunud lumi lõhkus autot. „Kui tavaliselt on lume varisemine hoonelt kaskojuhtum, siis antud juhul leidis kindlustusandja, et klient oleks pidanud oma sõidukit parkides märkama lume varisemise ohtu. Seda põhjusel, et ühistu oli paigaldanud hoiatavad sildid. Kuna autoomanik oli olnud hooletu ja eiranud kahju tekkimise ohule viitavaid silte, siis keeldus kindlustusandja sõiduki kahju hüvitamast,“ ütles Potsepp.
„Kuna klient ei olnud kindlustusseltsi otsusega rahul ja omavahel lahendust ei leitud, siis pöördus ta lepitusorganisse. Lepitaja vahendusel jõudsid vaidlevad pooled kokkuleppele, et kindlustusandja hüvitab kahju osaliselt,“ selgitas Potsepp.
Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu. Lepitusorganis tegutseb 12 erapooletut lepitajat, kes püüavad kindlustusandjat ja tema klienti lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
Related Posts
03.05.2024
2023. aasta liiklusloendustulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2022. aastaga 3,3% ehk 1038 autolt 1072 autoni ööpäevas. 2022. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2021. aastaga 0,8%. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks riigiteede projekteerimisel, ehitamisel ja remontimisel ning korrashoiul. 2023. aastal oli põhimaanteede aasta keskmine liiklussagedus 5761 autot ööpäevas (võrreldes 2022....
03.05.2024
Liiklusjärelevalvekeskuse patrullid on viimasel ajal märganud, et keskmisest sagedamini on hakanud sõidukitel esimesed registreerimismärgid eest ära kukkuma. Eriti kehva konstruktsiooniga kipuvad olema vanemate kolmetähelise nimega autotootja numbrimärgihoidjad. Tähelepanelikud juhid on registreerimismärgi omavolilist lahkumist aga sageli õigeaegselt märganud ning kolinud registreerimismärgi esiklaasi taha. Riigikohtu otsuse kohaselt kui sõiduki registreerimismärgid ei ole...
03.05.2024
Eesti õhuruum on kontrollitud ja ohutu – lennud toimuvad plaanipäraselt. Ülelendav liiklus toimub samuti kontrollitud õhuruumis ning on toetatud täiendava DME-DME võrgustikuga, mis on alternatiivne navigatsioonisüsteem asendamaks GPSi. Viimastel päevadel on meedias palju kõneainet pakkunud GPS-signaalide segamine Eestis, mille tõttu ei ole olnud Helsingist tuleval lennukil võimalik maanduda Tartu lennujaamas....
30.04.2024
Vahel on tõepoolest nii, et tahad sõita aga noh, lihtsalt ei anta - eest, taga ja küljepeal kõik venivad mingis letargilises uimas ja ei näita mingit valmisolekut sulle teed anda. Lühema süütenööriga juhtidel keeb siis katel üle ja seejärel hakkavad tulema juba igasugu huvitavad tõmblemised. Paraku, ega nendega suurt kiiremini...
29.04.2024
Slovakkia disainer Jozef Kaban, kes on tuntud hüperauto Bugatti Veyron loojana, nimetati briti-hiina automargi MG peadisaineriks. Personalimuudatusese andis teada Hiina kontsern SAIC Motor, mis on juba pikka aega omanud Briti kaubamärki MG. Prestiižse Londoni Kuningliku Kunstiakadeemia lõpetanud Kaban omab pikaajalist kogemust autotööstuses ning on oma karjääri jooksul loonud mitmeid tuntud...