Kuidas autotööstus reaalselt oma jalajälge vähendada saab?

Autotootjate jaoks ei ole ökoloogilise jalajälje vähendamine pelgalt regulatsioonidega kaasas käimise küsimus, vaid ainuke valik kasumliku äri suunas. Seejuures on ka üheselt selge, et senisel kursil ei ole võimalik enam jätkata – saastav ja ressursirohke tootmine ei ole jätkusuutlik.
Hiljuti teatas Jaapani autotootja Mazda, et plaanib aastaks 2050 saavutada süsinikuneutraalsuse ning sarnaseid eesmärke on välja hõiganud ka mitmed teised tootjad. Pealtnäha võib tunduda, et tegu on lihtsalt turundusvõttega, mille abil näidata, et midagi tehakse, ent tootjate plaanidesse süvenedes selgub, et keskkonnaga seotud väljakutsetesse suhtutakse autotööstuses tegelikult väga tõsiselt.
Kliimaneutraalse tootmise poole liikumise eesmärk on suurem, kui lihtsalt saastekvootidele vastamine. Kuigi viimase kümnendi jooksul on autotööstuse mainele jätnud jälje skandaalid, kus tootjad tegelesid probleemide lahendamise asemel tulemuste võltsimisega, siis mõistavad täna kõik tootjad, et tagasiminek varasema juurde ei ole enam mõeldav.
Mazda eesmärk saavutada süsinikuneutraalsus ei ole tingitud lihtsalt vajadusest oma sõidukite heitenäitajaid alla tuua, vaid hõlmab tegelikult lisaks kliimategevustele ka sotsiaalseid ja ühiskondlikke valdkondi.
Uued jätkusuutlikkusele suunatud initsiatiivid keskenduvad seetõttu kolmele olulisele valdkonnale: planeet Maa, inimesed ja ühiskond. Inimestele suunatud initsiatiivide eesmärk on parandada ettevõtte kliimamõju ning pöörata veelgi rohkem tähelepanu inimeste väärtusele, viidates. et just nemad on maailma olulisim ressurss.
Eesmärgid saavutatakse seejuures mitmetahulise lähenemisega. Näiteks liiklusõnnetusteta ühiskonna edendamiseks võtab ettevõte oma ohutustehnoloogiate arendamises kasutusele ehitusplokkide strateegia. Esimene plokk hõlmab kõige põhilisemaid lähenemisi, alates ideaalsest sõiduasendist ja pedaalide paigutusest kuni suurepärase nähtavuseni, samas kui keskmise ning viimase ploki moodustavad vastavalt Mazda tunnustatud i-Activsense’i ohutustehnoloogiate ja Co-Pilot Concept tehnoloogiad.
Ohutuse kõrval on planeet Maa initsiatiivid suunatud süsinikuneutraalsuse saavutamise poole, ent see ei tähenda pelgalt kindla süsinikukvoodi täitmist, vaid kogu tootmisahela ümbermõtlemist ja -struktureerimist.
Kliimat kahjustava tootmise kaotamiseks ei piisa ainult elektriliste autode tootmisest või suurema hulga taaskasutatud materjalide kasutamisest. Muutused peavad hõlmama kogu tootmisahelat ja sõiduki eluiga sünnist taaskasutuseni. Teisisõnu – jätkusuutlikkus ei saa olla killustatud, vaid peab toimima ringmajanduse põhimõttel.
Ringikujulises majandussüsteemis võtavad tootjad iga protsessi juures arvesse nii potentsiaalset majanduslikku, ökoloogilist kui ka sotsiaalset mõju. Jätkusuutliku tootmise juures pole olulised pelgalt materjalid, vaid tootmisprotsess tervikuna.
See tähendab, et kuigi kasutatavad materjalid võivad olla loodussõbralikud, siis võib saastav tarneahel, tootmisjaam või muu osa protsessist võidu ära nullida. Nii pööravadki tootjad järjest enam tähelepanu oma tegevuste neto-mõjule ning sellele, milline tegevus saaks mõne saastavama tegevuse mõju neutraliseerida.
Elektriautode revolutsiooniga on materjalide taaskasutamine autotööstuses üha enam populaarsust kogunud ja kindlasti on see üks oluline samm jätkusuutlikuma tootmise suunas. Taastuvatest ja taaskasutatud materjalidest valmistatud detaile võib leida kümnete tootjate sõidukitest.
Näiteks hakkas BMW oma mudelitesse paigaldama plastpudelitest valmistatud kummimatte, mis on võimalik nende eluea lõpus uuesti plastgraanuliteks muuta ja kolmandale ringile saata. Mazda on oma mudelites, näiteks uues MX-30 elektriautos, hakanud kasutama korki, mis pole vaid kaunis ja vastupidav, vaid ka täielikult taastuv. Korgitammed suudavad täielikult taastuda 25 aastaga, mis tähendab, et vastutustundliku tootmise puhul võib üks puu autotööstust teenida sadu aastaid.
Taaskasutatavate materjalide kasutamisest üksi aga ei piisa. Seda silmas pidades on Mazda oma tegevustes võtnud luubi alla kogu sõiduki elutsükli alates toormaterjalide ja energia tootmisest kuni logistika ja sõiduki taaskasutamiseni. See tähendab kõikvõimalikes protsessides parema energiaefektiivsuse saavutamist ja raiskamise vähendamist.
Üheks potentsiaalseks viisiks taaskasutusprobleemide leevendamiseks on üldine prahi koguse vähendamine. See tähendab, et tootjad panevad rõhku ka sellele, et tooted võimalikult kaua vastu peaks – kui prügi ei teki, siis pole seda vaja ka taaskasutada. Ühelt poolt vähendab see toodetava materjali hulka, teisalt pikendab kogu toote eluiga. Autotööstuses tähendab see näiteks pidevaid tarkvarauuendusi, mis muudavad sõidukit pidevalt paremaks ja vähendavad inimestes soovi vahelduse saamiseks uut autot osta.
Materjalide osas peab autotööstus jõudma taaskasutamisele orienteeritud süsteemini ja selle nimel on tootja algatanud mitmeid initsiatiive, mis toetuvad kolmele R-ile – Reduce, Reuse, Recycle. Täpsemalt keskenduvad tegevused igas sõiduki tootmisetapis vee, plastiku ja muude materjalide taaskasutusele.
Kõik eelmainitud muutused eeldavad muutusi kogu autotööstuses, mitte ainult ühe autotootja tegevuste raames. Suur osa ringmajandusest ongi koostöö teiste samamoodi mõtestatud partneritega, olgu need tehnoloogiate jagamise, materjalide taaskasutamise või ühiste initsiatiivide näol. Edasise kasvu saavutamiseks jätkab Jaapani tootja seega koostööd seniste partneritega ja loob aktiivselt ka uusi suhteid, kellega koos jätkusuutlikuma tuleviku poole liikuda.