• 
• 

Subarul täitus 50 aastat nelikveoliste autode tootjana

Täpselt 50 aastat tagasi alustas Subaru oma teekonda nelikveoliste autode tootjana. Subaru Leone 4WD oli toona esimene omataoline: funktsionaalne universaal, mis ühendas sõiduauto sõidumugavuse ja maastikuautodele omase jõudluse. See oli esimene omataoline, kuid sugugi mitte viimane – algselt nišitegijana alustanud Subaru on nüüdseks tootnud üle 20 miljoni nelikveolise auto.

Sündis see legend 1970ndate alguses, kui Subaru sai tellimuse Jaapani Tohoku elektrifirmalt: „Meil on hulganisti kliente ja rajatisi kohtades, kus on talvel palju lund ning keerulised sõiduolud. Meie töötajad peavad jõudma objektidele, et teha parandus- ja hooldustöid. Kas saaksite välja töötada meie vajadustele vastava nelikveolise universaalauto?“

Subaru insenerid andsid endast parima ja elektrifirma probleem lahendati. 1972. aasta suvel tõi Subaru välja Subaru Leone 4WD. See oli maailma esimene masstoodetud auto, mis ühendas tolleaegsete maastikusõidukite jõudluse praktilise sõiduauto kompaktsuse ja sõidumugavusega.

See polnud juhus, et Tohoku elektrifirma pöördus nelikveolise auto sooviga just Subaru poole. Subaru oli juba sel ajal tuntud kui uusima tehnoloogia kasutaja, eriti uuendusliku jõuülekande ja mootorilahenduste koha pealt.

Subaru mudel Leone toodi turule 1971. aasta sügisel, et asendada viis aastat varem välja lastud Subaru 1000, mis oli üks esimesi esiveolisi automudeleid Jaapanis. See oli ka Subaru esimene boksermootoriga mudel. Mootori madal raskuskese parandas auto sõiduomadusi, samas kui madal vibratsioonitase suurendas sõidumugavust. Kokkupõrke korral vajus mootor allapoole ja libises auto alla, mis täiustas sõiduohutust.

Peaaegu kohe pärast Subaru 1000 tootmise alustamist hakkasid Subaru insenerid projekteerima nelikveolist mudelit.

Esimene nelikveoline prototüüp valmis universaali Subaru 1000 põhjal 1969. aastal. Sel ajal ei olnud nelikvedu enam sugugi uus asi, kuid sõiduautode puhul oli see endiselt suhteliselt tundmatu omadus. Nelivedu oli seni piirdunud peamiselt maastikusõidukitega, mida ka Tohoku elektrifirma oli kuni selle ajani kasutanud.

Maasturid polnud toona tegelikult eriti mugavad. Nende sõiduomadused jätsid soovida ja soojenduseta salongi tõttu pidid töötajad teel sihtkohta sageli külmetama. Tohokus oodati moodsat sõiduautot – nutikat universaali, mis oleks turvaline tavalistel teedel, aga viiks reisijad usaldusväärselt kohale ka keeruliste ilma- ja teeolude korral. See soov antigi Subarule edasi.

Subaru 1300 mudelil põhinevaid nelikveolisi universaalautosid toodeti kokku kaheksa tükki. Need olid põhimõtteliselt esiveolised autod, millel sai sisse lülitada tagaveo, samuti oli neil veidi kõrgem kliirens kui tavalisel Subaru 1300-l. Autod olid tarnimiseks valmis 1971. aastal ja neid kasutati tulevaste mudelite prototüüpidena.

1971. aastal esitleti ka Subaru 1300 järeltulijat – uut mudelit Leone. Esitlusversioon oli kahe uksega esiveoline kupeemudel, millel oli 1400 cm³ boksermootor. 1972. aasta kevadel lisati valikusse nii sedaan kui ka universaal. Samal ajal olid Tohoku nelikveoliste prototüüpide sõidukatsed näidanud, et nelikvedu on rasketes ilma- ja sõiduoludes tõeline eelis. Seega toodi 1972. aasta septembris turule Leone 1400, mis sai nime juurde täienduse „4WD“.

Nelikveolisest mudelist kujunes populaarne auto nende seas, kes elasid maal ning kel oli aktiivne ja looduslähedane eluviis. Suurema osa 1970. aastatest oli Subaru ainus tootja, kes arendas nelikveolisi sõiduautosid. Tänu sellele oli ettevõte edukas ka eksporditurul, eriti Euroopas, Austraalias ja Põhja-Ameerikas.

Subaru sai nelikveoliste sõiduautode poolest kiiresti tuntuks. Tõelised konkurendid ilmusid alles 1970ndate lõpus.

Sellest hoolimata jätkas Subaru nelikveolise jõuülekande arendamist, mis on võimaldanud ettevõttel 50 aastat tagasi saavutatud juhtpositsiooni hoida.

Peagi sai selgeks, et nelikvedu ei taga üksnes häid sõiduomadusi: tänu aastakümnetepikkusele arendustööle on Subaru näidanud, et õige konstruktsiooni abil saavutatud sõiduomadused parandavad liiklusohutust ka libedal ja kõval pinnasel. Seda on näha eelkõige pidurdamisel ja kõrvalekaldumisel, aga ka selles, kuidas pidev ja täpne veojõu jaotamine kõikidele ratastele parandab sõidu prognoositavust ja usaldusväärsust.

Ülejäänu on juba ajalugu. Varsti hakati nelikvedu koos kõigi selle eelistega seostama just Subaru autodega ning alates 1972. aastast on Subaru tootnud üle 20 miljoni nelikveolise auto – rohkem kui ükski teine autotootja.