Alustatakse keskmise kiiruse mõõtmisega kiiruskaamerate vahel

Sõidukite keskmise kiiruse tuvastamist peetakse liiklusohutuse seisukohalt palju efektiivsemaks, kui lihtsalt mingis punktis kiiruse tuvastamist. Paljudes riikides, sealhulgas ka Lätis, on sellised süsteemid juba töös. Eestigi valmistub nendega liituma, sest senised meetmed liikluses hukkunute arvu vähendamiseks ei ole enam piisavad.

Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Aastate 2023–2025 keskmine liikluses hukkunute arv ei peaks ületama 40 ja raskesti vigastatute arv 302 inimest aastas. Ent keskmiselt on  aastatel 2020–2022 liikluses hukkunud 55 inimest. Selge on, et ilma täiendavate riskikeskkonna muutusteta ja liiklusohutusele olulist mõju avaldavate tegevuste rakendamiseta ei ole võimalik liikluses surmasid ja raskeid vigastusi vähendada. 

Eelmisel aastal käsitles Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon liiklusohutusele oluliselt mõju avaldavaid tegevusi, millest üks oli teelõigu keskmise kiiruse automaatkontroll. Komisjon otsustas, et enne võimalike lahendustega edasiminekut tuleb välja selgitada, kas keskmise sõidukiiruse ületamine on Eestis probleemiks ja milline võiks olla lisanduva ohutuse mõju.

Kavandatava katseprojekti realiseerimine eeldab õiguslike ja tehniliste eelduste täitmist. 

Õiguslikud: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) näeb ette isikuandmete töötlemise erialused. IKS § 6 võimaldab isikuandmeid töödelda andmesubjekti nõusolekuta ja pseudonümiseeritult teadusuuringu raames. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva võimu analüüsid ja uuringud, mida tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. 

Enne uuringu läbiviimist tuleb Andmekaitse Inspektsioonilt (AKI) taotleda luba. Taotluse esitamise aluseks on tellimus uuringu läbiviimiseks. Kliimaministeerium on taotluse  uuringu läbiviimiseks Transporiametile esitanud (6. juulil 2023) ning lähipäevil esitab Transpordiamet vastava taotluse AKI-le.

Tehnilised: Kaaludes erinevaid võimalusi otsustas Transpordiamet viia katseprojekt läbi kasutades olemasolevaid kiiruskaameraid, juba 14 aastat toimivat turvalist liiklusjärelevalve infosüsteemi andmekogu ja lihtsat andmeanalüütilist lahendust. 

Kõik katseprojektis kasutatavad liiklusjärelevalvesüsteemid ühendatakse lahti andmetöötlusprotsessist ja juhtumeid ei edastata menetlemiseks isegi siis, kui sõiduki hetkkiirus on lubatust oluliselt suurem.

Projekt viiakse läbi teelõikudel, mis on juba kaetud kiiruskaameratega. Kiiruskaamerad ei pea olema järjestikku ja ka kiirused võivad lõigu sees erineda. Selleks mõõdetakse teelõigu erineva kiirusrežiimiga lõikude pikkused ja lubatud maksimaalsete kiiruste alusel arvutatakse välja lõigu läbimiseks kuluv aeg. 

Enne katseprojekti algus paigaldatakse täiendavad liikluskorraldusvahendid, mis  informeerivad liiklejaid ees ootavast keskmise kiiruse mõõtmisest ja enne lõigu algust ka konkreetse lõigu pikkusest.

Protsess on esialgselt kavandatud alljärgnevalt, kuid sõltuvalt AKI otsusest võib see muutuda või ka ära jääda, kui uuringu läbiviimise taotlust ei rahuldata.

1. Keskmise kiiruse mõõtmise testlõigule sisenenud ja lõigult väljunud mootorsõiduki registreerimismärk fikseeritud automaatse liiklusjärelevalve seadmega ja edastatakse salvestisena automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi andmekogusse https://www.riigiteataja.ee/akt/103052019005 avaneb uues vahekaardis.
2. Andmekogus teostatakse infotehnoloogilise tarkvara abil mootorsõiduki registreerimismärgi tähise automaatne tuvastamine ja selle masinloetavale kujule viimine. 
3. Masinloetavale kujule viidud registreerimismärgi tähis pseudonümiseeritakse ilma inimsekkumiseta. 
4. Salvestise andmeid ei edastata andmetöötlusprotsessi (PPA infosüsteemi POLIS), neid ei säilitata, vaid kustutatakse andmekogust ning hävitatakse. Samuti hävitatakse depseudonümiseerimise võti. 
5. Andmetöötluse käigus võrreldakse ühe kiiruskaamera poolt tuvastatud pseudonümiseerimise tagajärjel saadud koode vastu teise kiiruskaamera poolt tuvastatud pseudonümiseeritud koode. Samasuguse pseudonümiseeritud koodi leidmisel arvutatakse nende kahe fikseerimise aja alusel välja mootorsõiduki keskmine lõigu läbimise kiirus.

Infoks

• Katseprojekti käigus ei teostata ühtegi päringut registritesse või teistesse andmekogudesse.
• Sõidukit, selle omanikku ja vastutavat kasutajat ei tuvastata.
• Sõiduki omanikku ei isikustata.
• Ühtegi juhtumit, olgu see siis keskmise kiiruse või hetkkiiruse ületamine, ei menetleta.
• Hoiatuskirju ja trahviteateid ei koostata ega saadeta.
• Juhtumi andmed hävitatakse koheselt peale pseudonümiseerimist.
• Hävitatakse ka depseudonümiseerimise võti.
• Töödeldakse ainult pseudonümiseeritud andmeid.