Hispaanias saadeti ohukolmnurk pensionile, asemele tuli asukohta lekitav majakas
Hispaania võttis nõuks autojuhtide ohutuse nimel traditsioonid prügikasti visata, asendades aastakümneid teeninud ohukolmnurga kohustusliku V16-tüüpi vilkuriga. Esmapilgul tundub see isegi loogiline, selle asemel, et pimedas ja vihmas piki teeserva kolmnurgaga jalutada, piisab nüüd vaid käe aknast välja sirutamisest ja magnetiga majaka katusele sopsamisest. Kuid asjal on juures kibe digitaalne maik: need uued vidinad on varustatud SIM-kaardiga, mis saadavad auto täpsed asukohandmed otse riiklikusse pilve.
See tehnoloogiline hüpe aga tekitab paraja annuse skepsist ja isegi hirmu, sest lisaks liikluskorraldajatele võivad neile andmetele ligi pääseda ka need, kellel on seadusega pigem ebasõbralikud suhted. Kriitikud ja kübereksperdid viitavad, et selline süsteem on justkui kingitus kurjategijatele. Kui varem pidi varas või autovarastest huvitatud seltskond maanteel juhuslikult oma saaki passima, siis nüüd võib piisava häkkimisoskusega seltskond näha reaalajas kaardil kõiki abitus seisus sõidukeid, mis parasjagu kuskil kõrvalteel abi ootavad.
Hispaania ametivõimud muidugi pareerivad neid süüdistusi jutuga andmete turvalisusest ja sellest, et süsteem on loodud vaid teiste liiklejate hoiatamiseks läbi navigatsioonirakenduste. Ometi jääb õhku küsimus, miks peab üks lihtne ohumärguanne olema nii sügavalt integreeritud jälgimissüsteemi. See on pool-asjalik, pool-üleolev suunamuutus, kus turvalisuse sildi all pakendatakse sisse järjekordne jälgimisseade, mis muudab teeäärse hädapidurduse avalikuks sündmuseks nii päästjatele kui ka potentsiaalsetele pahalastele.
Lõppkokkuvõttes on Hispaania maanteedest saamas omamoodi sotsiaalne eksperiment. Kolmnurga kokkuvoltimise asemel peavad juhid nüüd lootma, et nende päästev majakas ei kutsu abi asemel kohale kedagi, kes soovib nende katkise auto sisu või asukohta kurjasti ära kasutada. See on märk ajastust, kus isegi teele jäämine ei saa enam toimuda privaatselt ning kus tehnoloogia toob endaga kaasa probleeme, mida vana hea ohukolmnurk kunagi ei põhjustanud.