Investeering, mis kaotas hetkega pool miljonit dollarit

Traditsiooniliselt peetakse piiratud tiraažiga hüperautosid kindlaks investeeringuks, mis aja jooksul oma väärtust vaid kasvatavad. Hiljuti RM Sotheby’s oksjonil toimunud tehing aga murdis selle müüdi: 2020. aasta McLaren Senna GTR, mille odomeetril oli vaid 256 kilomeetrit, müüdi 1,27 miljoni dollari eest. Arvestades, et esialgne ostuhind koos lisavarustusega oli ligikaudu 1,8 miljonit dollarit, kaotas esimene omanik auto müügiga üle 500 000 dollari.

Senna GTR on McLareni Ultimate-seeria kõige ekstreemsem, ainult ringrajale mõeldud mudel. Erinevalt tavapärasest Senna-st ei ole see versioon tänavakõlblik, mis on ühtlasi nii selle suurim eelis kui ka turuväärtust pärssiv tegur.

Jõuallikaks 4,0-liitrine topeltturboga V8, mis forsseeriti 825 hobujõuni (+25 hj võrreldes maanteeversiooniga). Tänu massiivsele tagatiivale ja laiendatud kerele genereerib sõiduk kuni 1000 kg survejõudu. See on 200 kg rohkem kui tava-Sennal. Tänu mugavusvarustuse (turvapadjad, multimeedia) eemaldamisele on auto tühimass vaid 1188 kg, pakkudes rekordilist võimsuse ja kaalu suhet.

Müüdud sõiduk oli 75-st toodetud eksemplarist järjekorras 53. Tegemist on visuaalselt unikaalse autoga, mis värviti eritellimusel valminud Amethyst Black tooni – must, mis valguse käes kumab lillakalt.

Lisaks unikaalsele värvile kuulusid auto varustusse:
läikivad süsinikkiust välisdetailid (peeglid, õhusuunajad),
satiinviimistlusega süsinikkiust künniseplaadid,
spetsiaalne võidusõiduintercom ja telemeetriasüsteem.

Hoolimata sellest, et tegemist oli McLareni VIP-kliendile kuulunud praktiliselt uue autoga, ei suutnud oksjonipakkumised ületada esialgset investeeringut.

Eksperdid toovad välja kolm peamist põhjust, miks Senna GTR-i väärtus langes: kuna GTR ei tohi sõita avalikel teedel, on selle sihtgrupp piiratud ainult nende kollektsionääridega, kes on valmis autot treileriga ringrajale transportima. Maanteeversioonid (standard-Senna) on oma universaalsuse tõttu hinda paremini hoidnud.

McLaren on viimastel aastatel teinud mitmeid eksklusiivseid mudeleid (Elva, Speedtail, Solus GT), mis tekitasid sarnaste autode ülepakkumise ja vähendasid iga üksiku mudeli kollektsioneerimisväärtust.

Ringrajaautode hooldustsüklid on lühikesed ja kulukad, mis peletab eemale spekulatiivsed investorid, kes ei soovi kanda pidevaid ülalpidamiskulusid.

See juhtum kinnitab, et isegi maailma kiireimate autode puhul ei taga väike läbisõit ja haruldus automaatselt investeeringu tasuvust, eriti kui tegemist on kitsalt spetsialiseeritud “track-only” mudeliga.