Kevadised teed ja ootamatud külalised – loodus astub sõiduteele

Kui lumi sulab ja maikuu soojus metsa äratab, ärkavad koos sellega ka kõik need neljajalgsed ja roomavad tegelased, kelle maailm ei tunne fooritulesid ega liiklusmärke. Just kevadel algab metsloomade aktiivsem ränne, mis toob nad tihtipeale otse inimeste rajatud teedele. Ja see tähendab, et roolis tuleb silmad lahti hoida – päriselt.

Teele võivad ilmuda noored põdravasikad, kes on just emast võõrdumas ja otsivad oma teed iseseisvusse. Samuti metskitsed, siilid, jänesed, konnad – ja mõnikord ka midagi suuremat või ootamatumat. Loomade maailmas ei ole kevad lihtsalt aastaaeg, vaid muutuste aeg. Ja nende muutuste trajektoor kulgeb sageli otse üle asfaldi.

Kuigi ulukitega seotud liiklusõnnetuste üldarv on aastate jooksul vähenenud, saab neis kokkupõrgetes siiski igal aastal vigastada 20–30 inimest. Igaüks neist on meeldetuletus, et loodus ei peatu piirdeaedade või teeviitade ees. Ja mida rohkem on autosid – 2024. aasta liiklusloenduse järgi juba keskmiselt 1088 sõidukit päevas riigiteedel, kasv võrreldes mulluse 1072-ga –, seda tõenäolisem on, et inimene ja metsloom satuvad ühele trajektoorile.

Seega – ole tähelepanelik. Eriti varahommikul ja hilisõhtul, kui loomad liiguvad rohkem. Ja kui näed üht, on suur tõenäosus, et läheduses on ka teine.

„Mitte keegi meist ei soovi sattuda õnnetusse ega tekitada vigastusi metsloomale. Seetõttu on oluline, et liiklejatena oleksime eriti ettevaatlikud ja märkaksime teele lähenevaid loomi. Loomadel on sageli oma kindlad käimisrajad ning paljud neist ületavad ka sõiduteid, mistõttu peavad sõidukijuhid olema tähelepanelikud,“ ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk. „Eriti päikesetõusu eel ja -loojangu järel, mil loomade liikumine on aktiivsem. Samuti tasub olla ettevaatlik metsatukkade vahel ja põldude lähedal.“ 

Ulukiohtlikematest teelõikudest hoiatavad liiklejaid niinimetatud põdramärgid, mida tuleb järgida ning nende mõjupiirkondadega liiklemisel kindlasti arvestada – märgid on paigaldatud kohtadesse, kus varasemalt on toimunud ulukitega seotud liiklusõnnetusi või on täheldatud nende sagedasemat teele sattumist. Lisaks hoiatusmärkidele kasutatakse ka hoiatava iseloomuga teekattemarkeerimist loomade suurema aktiivsusega teelõikudel. 

Samuti on mitmel pool üle Eesti tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mis hakkavad vilkuma ning piiravad lubatud sõidukiiruse 70 km/h. 

Lisaks käivitas Transpordiamet möödunud nädalal pimedal ajal hoiatused muutuva teabega infotabloodel piirkondades, kus esineb metsloomade teeületusi. 

„Õnneks on autojuhid üldiselt liiklusmärke järginud ja kiirust vähendanud, mis on aidanud vältida võimalikke kurbi tagajärgi. Oluline on ka meeles pidada, et kui üks metsloom ületab teed, võib talle järgneda ka teisi,“ lisas Villu Lükk.

„Maanteedel hämaras ja pimedas tuleks esitulede valgusvihus jälgida teede äärealasid. Kui märkad looma, siis aeglusta sõidukiirust, lülita sisse ohutuled, püüa ohutult mööduda või vajadusel peatu. Nii hoiatame kaasliiklejaid. Roolis olles välista kõrvaltegevused ja suuna tähelepanu esmajoones maanteele. Kui loom on juba teel, ära kasuta signaali – sel on oodatule vastupidine efekt, loom võib pöörata tagasi juba tuldud teed,“ sõnas Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu. „Kui 2021. aastal registreeris Häirekeskus umbes 5500 kokkupõrget suurulukiga, siis metskitse arvukuse kiire languse tõttu oli 2024. aastal ka liiklusjuhtumeid 2000 võrra vähem. Iga päev toimub Eesti teedel vähemalt 10 liiklusõnnetust ja kuigi metskitse eluskaal reeglina üle 50 kilogrammi ei ulatu, võib ta kokkupõrkel tekitada palju kahju! Lisaks kohtab teedel põtrade kõrval üha sagedamini karusid ja ilveseid.“

Ulukiõnnetuste kaardirakendus asub SIIN.
„Metsloomad teel – kuidas käituda?“ juhised leiab SIIT.