Kohe-kohe peaks saabuma Maseratide, Alfa-Romeode, Jeepide, Ramide jne suur soodusmüük

Üks maailma suurimaid autotootjaid, Stellantis, seisab Põhja-Ameerika turul silmitsi tõsiste raskustega, mis on toonud kaasa müügikriisi ja finantsraskused. Autod, mis peaksid klientideni jõudma kiirelt ja sujuvalt, seisavad hoopis tolmukihi all edasimüüjate hoovides, oodates justkui kaotsi läinud ostjaid. Näiteks Alfa Romeo Giuliad seisavad laos keskmiselt 617 päeva enne, kui keegi selle lõpuks ostab. See on häirekell mitte ainult Stellantis’ele, vaid kogu autotööstusele, mis näib olevat sügavamate probleemide küüsis.

Kas tegemist on auto kvaliteedi probleemidega? Või on hinnad liiga kõrged, et potentsiaalsed ostjad eemale peletada? Nendele küsimustele vastas Stellantis’e juht Carlos Tavares üsna enesekindlalt, väites, et probleemid ei peitu autos endas ega selle hinnas. Tavares usub, et pigem on tegemist puuduliku turundusega, mis ei suuda Maserati ja teiste markide puhul tarbijatele piisavat huvi tekitada. Siiski tundub, et ainult turunduse süüdistamine on liiga lihtne ja pealiskaudne lahendus.

Müüginumbrid räägivad iseenda eest. Ainuüksi 2024. aasta esimese poole jooksul on Stellantis’e üldine müük langenud 16 protsenti. Jeepi müük langes 9 protsenti, Chryslerit müüdi 8 protsenti vähem ja Rami puhul ulatus see koguni 26 protsendini. Selline drastiline vähenemine pole mitte ainult murettekitav, vaid viitab sügavamatele probleemidele autoturul ja Stellantis’e sisemises struktuuris.

Samas ei saa mööda vaadata ka välistest teguritest. Hiina autotootjate esiletõus on turgudel toonud kaasa tiheda konkurentsi, pakkudes odavamaid ja mõnikord isegi tehnoloogiliselt arenenumaid alternatiive. Nende autode hinna ja kvaliteedi suhe on muutunud tarbijate jaoks atraktiivseks, jättes suured Euroopa ja Ameerika tootjad, nagu Stellantis, raskesse olukorda. Hiina autode turule tulek on raputanud autotööstuse fundamentaalseid aluseid ja traditsioonilised autotootjad peavad kohanema või jäävad maha.

Stellantis ei ole siiski veel alla andnud. Ettevõte on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi vähendada laojääki 330 000 autoni, pakkudes suuri allahindlusi nii uutele autodele kui ka neile, mis on juba aastaid laos seisnud. Selline agressiivne hinna alandamine võib küll tuua ajutist leevendust ja vabastada lao ruumi, kuid see ei pruugi olla pikaajaline lahendus. Allahindlused võivad kahjustada brändi mainet ja tekitada tarbijates tunde, et need autod ei ole oma algset hinda väärt. Lisaks võib selline strateegia viia tulude vähenemiseni, mis on kriisi ajal juba niigi suur probleem.

Finantsiliselt on olukord samuti nukker. Ettevõtte rahavoog on muutunud negatiivseks ning prognoosid ei paista sugugi helged. Kui Stellantis ei suuda kiiresti lahendusi leida, võib see viia tõsisemate probleemideni, mis ohustavad ettevõtte pikaajalist jätkusuutlikkust.

Kogu olukord peegeldab sügavat kriisi autotööstuses tervikuna. Tehnoloogiline areng, elektriautode esiletõus, konkurents Hiina turult ning muutuvad tarbimisharjumused nõuavad, et autotootjad kohaneksid kiiresti või riskiksid mängust välja jääda. Stellantis ja teised suured tootjad seisavad silmitsi küsimusega, kuidas jääda konkurentsivõimeliseks, kui traditsiooniline ärimudel enam ei tööta.

Kokkuvõttes on Stellantis’e olukord hoiatav lugu. See näitab, kui habras võib olla isegi üks maailma suurimatest tööstusharudest, kui ta ei suuda ajaga sammu pidada. Turg on muutunud ja tarbijate ootused koos sellega. Stellantis peab leidma uusi ja innovaatilisi viise, kuidas autode müüki elavdada ja finantsiliselt tugevaks jääda. Vastasel juhul võivad nende autod jäädagi seisma tolmuma.