Läti valmistab aprilliks kütuse hinnapidurit: aktsiisi kärbe ja jaemüüjate erikasumimaks võivad seada liitrihinnale 1,80 eurose lae

Riia liigub kahe hoovaga. Valitsus tahab ühelt poolt kärpida ajutiselt bensiini ja diisli aktsiisi, teiselt poolt võtta jaemüüjatelt erakorralise maksuga ära geopoliitilisest šokist sündiva lisamarginaali. 17. märtsi 2026 valitsuse arutelul sõnastatud eesmärk on lihtne: hoida jaehind allpool 1,80 euro piiri ning viia meetmed jõusse juba aprillis.

Ajastus on loogiline. Naftaturg reageeris märtsis Lähis-Ida sõja eskalatsioonile järsult: 12. märtsil sulgus Brent 100,46 dollari juures barrelist ja 17. märtsil 103,42 dollari juures, samal ajal kui Hormuzi väina häired hoidsid üleval hirmu, et pakkumispinge jääb kestma. Just selline välisšokk sunnib väikese ja avatud majandusega riike kiiresti maksupoliitikasse sekkuma.

Läti probleem on poliitiliselt ebamugav ka seetõttu, et riik tõstis ise 1. jaanuarist 2026 kütuseaktsiise. Rahandusministeeriumi tabeli järgi kerkis bensiini aktsiis 532 eurolt 555 euroni 1000 liitri kohta ja diisli aktsiis 440,5 eurolt 467 euroni, mis tähendab vastavalt umbes 2,3- ja 2,65-sendist lisakoormust liitri kohta enne kogu ülejäänud hinnakujundusahelat. Veebruaris aeglustus Läti aastainflatsioon küll 2,3 protsendini, kuid see näit tuli enne märtsi kütusešoki täielikku ülekannet tarbijahindadesse. Seega püüab valitsus nüüd osa enda varasemast maksusurvest tagasi pöörata, vältimaks transportkulusest uue inflatsioonilaine kujunemist.

1,80 euro piir on sisuliselt diisli, mitte bensiini poliitiline kaitseliin. Euroopa Komisjoni nädalabülletääni põhjal koondatud 9. märtsi andmetel maksis 95-bensiin Lätis keskmiselt 1,633 eurot liiter ja diisel 1,793 eurot; 16. märtsi hinnaseire näitas bensiini umbes 1,68 euro ja diisli umbes 1,93 euro juures. See tähendab, et valitsus ei võitle niivõrd tavabensiini hinnatasemega, vaid püüab murda diisli kallinemise hoo enne, kui see kandub logistika, teenuste ja kaupade lõpphinda.

Majanduslikult on aktsiisikärbe kiire, kuid nüri instrument, kuid lihtsam ja odavam kui otsene hinnalagi, lisaks saab osa eelarvekaost tagasi käibemaksu kaudu. Just seepärast tahab Riia siduda aktsiisikärpe eraldi erikasumimaksu algoritmiga: valitsus kahtlustab, et kogu globaalne hinnasurve pole jõudnud tanklaketis tarbijale ausalt ja sümmeetriliselt. Praktikas tekib siin suur täitmisrisk. Kui valem ei erista piisavalt hästi varude ostuhinda, hulgimüügi viitaega ja jaemüüja tegelikku marginaali, võib meede survestada väiksemaid turuosalisi rohkem kui suuri kette. Samal ajal pole Lätil ministri sõnul füüsilist varustusprobleemi, mis tähendab, et vaidlus käib praegu peamiselt hinnastamise, mitte saadavuse üle.

Läti ei tegutse vaakumis. Austria teatas 18. märtsil samuti ajutisest kütusemaksu kärpest ja jaemarginaalide piiramisest, samal ajal kui Reuters koondas rea näiteid riikidest, mis püüavad energiakulude hüpet maksude, toetuste või turusekkumisega pehmendada. See asetab Riia samasse Euroopa kriisijuhtimise mustrisse: valitsused ostavad aega, toomaks globaalne šokk koduturul poliitiliselt talutavasse vahemikku. Läti plaani tugevus peitub kiiruses; selle nõrkus seisneb tõsiasjas, et ükski maksumeede ei muuda maailmaturu naftahinda.