Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks

Lihtne loogika ütleb, et kui teedel on rohkem autosid, suureneb tõenäoliselt ka nendega toimuvate õnnetuste arv. Selge on see, et pärast autoostulubade kadumist hakkas Eestis liiklusvahendite arv kasvama. Seekordses blogis võtsime vaatluse alla kolmel kümnendil toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed.

Sõidukite arv teedel on võrreldes 1991. aastaga küll kolmekordistunud, aga inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on nende aastatega korralikult vähenenud. Liiklusõnnetuste arv maanteedel on Eesti taasiseseisvumisele järgnevatel aastatel vähenenud 35%, neis hukkunute arv vähenes 2020. aastal võrreldes 1990. aastaga koguni 86%, vigastatute arv aga 34%. Joobes sõidukijuhtide põhjustatud õnnetused kahanesid 2020. aastal võrreldes 1992. aastaga 44% ning nendes hukkunute arv võrreldes 1998. aastaga, mil selle kohta alustati andmete kogumist, 81%.

Liiklusõnnetuste arv hakkas märgatavalt vähenema 2000. aastate keskel, kui võeti vastu liiklusohutusprogramm. Sellega seoses pöörati ühtmoodi tähelepanu liiklusohutusmeetmetele nii teede taristu, sõidukite turvalisuse kui ka inimeste liiklusharjumuste, käitumisnormide ja hoiakute kujundamisega tegeledes. Pöördepunktiks osutus aga aasta 2006, kui liiklusõnnetuste ja vigasaanute arv oli kõrgpunktis, vastavalt 2585 õnnetust ning 3508 vigastatut aasta kohta. Järgneval aastal alustati teedele kiiruskaamerate paigaldamist, mis andis uue tõuke liiklusõnnetuste vähenemisele.

Osaliselt mõjutas õnnetuste kahanemist ka 2000. aastate teise poole majanduskriis, mis vähendas mõnevõrra sõidukite arvu teedel.

Aastate jooksul on muutunud ja karmistunud ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika. Liiklusohutuse valdkonnas on Euroopa Komisjoni eesmärgid väga ambitsioonikad – vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini.

Euroopa Komisjoni andmetel oli 2019. aastal Eestis 39 liiklusõnnetustes hukkunut miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidus tervikuna oli see näitaja 51 hukkunut. Väikseima hukkunute arvuga oli Rootsi (22) ning suurimaga Rumeenia (96).

Allikas: Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv.