NASA muudab kurssi jõudmaks enne ISS-i lõppu uue jaamaga orbiidile
Aeg tiksub halastamatult. Viie aasta pärast alustab SpaceX-i modifitseeritud Dragon manöövrit, mis saadab rahvusvahelise kosmosejaama kontrollitud kukkumisele Vaikse ookeani põhja. Ent asendust pole endiselt valmis ja USA riskib pärast ISS-i pensionile minekut jääda ajutiselt ilma oma kosmosejaamata, samal ajal kui tööd Hiina „Tiangong“-i kallal jätkuvad täie hooga.
NASA on juba suunanud 500 miljonit dollarit nelja ettevõtte: Northrop Grummani, Blue Origini, Axiom Space’i ja Voyager Space’i jaamaarendustesse, kuid realistlik väljavaade ühegi valmimiseks enne 2030. aastat on ähmane. Selle taustal kirjutas ajutine juht Sean Duffy alla direktiivile, mis pöörab kogu strateegia pea peale.
Senise plaani järgi pidanuks 2026. aasta alguses valitama üks või kaks võitjat, kellele antaks suured lepingud täismõõdus jaamade ehitamiseks ja sertifitseerimiseks. Probleem on aga rahas, sest NASA hinnangul jääb puudu kuni neli miljardit dollarit. Valitsuse eelarveplaan näeb 2026. aastal ette vaid 272,3 miljonit ja järgmise viie aasta jooksul kokku 2,1 miljardit, mis on tühine summa võrreldes tegeliku vajadusega.
Nüüd minnakse „väiksemate sammude“ teele. NASA avab konkursi vähemalt kahe, eelistatavalt kolme arendaja leidmiseks. Sertifitseerimine tuleb alles pärast mehitatud katselendu ja vähemalt veerand rahast makstakse välja alles siis, kui jaam on tõestanud oma võimekust nelja inimese ühekuuliseks majutamiseks. Pikaaegne elamiskõlblikkus pole enam kohustuslik.
See annab eelise neile, kes suudavad kiiresti orbiidile viia lihtsa, kuid toimiva mooduli. Üks soosik on Vast, kes koos SpaceX-iga arendab jaama Haven-1, mis on nelja astronauti mahutav kahe nädala pikkuseks missiooniks loodud jaam, mis tugineb suuresti Dragon’i süsteemidele.
Samas peavad ka Axiom, Blue Origin ja Voyager oma suurejoonelised projektid uute reeglite järgi ümber kohandama. NASA endine programmi juht Phil McAlister ütleb otse: vana mudel ei oleks iial edu toonud, uus aga annab kõigile võimaluse jõuda 2030. aastaks finišisse.
Selge on see, et USA tulevik orbiidil sõltub nüüd vähem valitsuse rahastatud hiidprojektidest ja rohkem eraettevõtete paindlikkusest ning võidab see, kes suudab kiiresti liikuda paberilt stardiplatvormile.