Politsei tänab inimesi, kes aitasid liikluses roolijoodikuid tabada

Politsei- ja Piirivalveamet väljendab suurt tänu kõikidele Eesti inimestele, kes suvel toimunud liiklustalgutel andsid teada teedest ja piirkondadest, kus märgati roolijoodikuid. See koostöö rahvaga on eriti oluline, kuna alkoholi tarvitanud juhtide avastamine võib päästa nii mõnegi elu. Talgute käigus laekus politseile kokku 224 teadet, mis andsid märku teede lõikude kohta, kus selliseid juhte võib esineda.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul näitab see arv selgelt, et inimesed võtavad roolijoodikute probleemi tõsiselt ja mõistavad oma panust turvalisuse tagamisel. “Saime suvistel liiklustalgutel 224 teadet, mis näitab, et inimesed tunnetavad roolijoodikute probleemi tõsidust ja soovivad anda oma panuse, et Eesti liiklus oleks turvalisem. Tänu kaardirakendusele märgitud infole oleme saanud paremini planeerida patrullide väljapanekuid ja suunata enam patrulle sinna, kus võivad ohtlikud juhid liigelda,“ rääkis Loigo.

Kuigi suvistel talgutel saadud teave aitas liiklusjärelevalvet efektiivsemaks muuta, peegeldab üldine statistika siiski nukrat tõsiasja – viimase viie aasta jooksul ei ole joobes juhtide arv liikluses oluliselt vähenenud. „Politsei teeb igal aastal lauskontrollide kõrvalt rohkem ka sihitud reide, et joobes juhte avastada. Selleks aga, et joobes juhtide arv hakkaks oluliselt vähenema, on vaja tegeleda põhjusega, mis nende rikkumiste taga on. Kui teisipäeva lõunal tabame inimese autoroolis täiesti purjus, siis viitab see selgelt alkoholiprobleemile, mida menetlusega lahendada ei saa. Politsei küll suunab üha enam roolist tabatud joodikuid oma käitumist muutma, näiteks psühholoogide koostatud programmi „Korralik juht“ ehk KOJU, kuid peaksime alkoholiprobleemiga riigis laiemalt tegelema,“ sõnas Loigo.

Eriti murettekitav on, kui tööpäeva lõunal tabatakse juht roolist täiesti purjus olekus. Selline olukord viitab sellele, et küsimus pole ainult seaduserikkumises, vaid ka tõsises alkoholisõltuvuses. Politsei püüab küll tabatud juhte suunata käitumise muutmisele, näiteks „Korralik juht“ programmi kaudu, kuid laiem alkoholiprobleem vajab ühiskonnas tervikuna süvitsi lahendamist.

Eesti teedel liigub iga päev üle 800 000 kindlustatud sõiduki ning on arusaadav, et politsei ei suuda üksinda kogu liiklusturvalisust tagada. Riigis on 40 000 kilomeetrit riigi- ja kohalikke teid ning peaaegu 50 000 kilomeetrit era- ja metsateid – see teeb patrullide tööks väga suure ala katmise. Seetõttu on iga kodaniku abi hindamatu väärtusega. Alustades sellest, et kodus ja sõprade seltskonnas suhtutakse alkoholi tarvitanud inimese rooli istumisse kriitiliselt ning lõpetades sellega, et võimaliku ohtliku juhi kohta antakse teada hädaabinumbril 112.

Politsei saab igal aastal umbes 10 000 teadet joobes juhtide kohta, kuid iga teade loeb. See võib olla just see üks kord, kui õigeaegne sekkumine päästab kellegi elu. Sel aastal on joobes juhid põhjustanud juba 311 liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 91 inimest. Need on hirmuäratavad numbrid, mis näitavad, kui oluline on igaühe panus.

Suvised liiklustalgud olid esmakordne katseprojekt, mille eesmärgiks oli koguda infot, et tulevikus paremini sihitud liiklusjärelevalvet korraldada. Kuigi tegemist oli pilootprojektiga, on selle tulemus näidanud, et sellised algatused on väärtuslikud ja vajavad jätkamist. Tänu kodanike tähelepanekutele saame loodetavasti tulevikus liiklusest veelgi rohkem ohtlikke juhte eemaldada, muutes meie teed turvalisemaks kõigile.

Tänagem neid, kes hoolivad, ja jätkakem ühiselt tööd, et Eesti liiklus oleks igale sõitjale ja jalakäijale turvaline.