Proovisõit - Toyota Hilux

Vastupidiselt Põhja-Ameerikale pole kastiautod Euroopas kunagi eriti populaarsed olnud, kuid suure kandevõime ja hea läbivusega tööhobustena on need nõutud paljude ettevõtete autoparkides. Lausa sedavõrd nõutud, et 2017. aastal tegi segment Euroopas tervelt 17-protsendilise tõusu. Kasvanud nõudlus omakorda paneb autofirmad toodangut pidevalt uuendama ja paremaks muutma. Potentsiaalsete klientidena ei saa meil ju midagi selle vastu olla.

Kaheksanda põlvkonna Toyota Hilux sai valmis juba 2016. aastal ning nüüd seda tasahilju uuendatakse – sügisest on saadaval Hiluxi 50. juubelit tähistav Anniversary Edition, mille tehnilises plaanis küll muudatusi pole, kuid pisut täiendavat silmailu võivad panna mõne muu sõiduki kasuks vaagiva ostja viimasel hetkel siiski meelt muutma: uus esivõre, koos kergelt kuju muutnud põrkeraua ja selle alt vastu vaatava hõbedase karterikaitse äärega. Ka taga näeb tähelepanelik vaataja mõningaid erisusi.

Kõike seda pakutakse vaid mudeli tippversioonidele, milles Double Cab keretüübile leiab salongist mustaga viimistletud lae ja nahkistmed. Ja kõige lõpuks tuleb ju ära mainida uus ainukordne Metallic Orange kerevärv, mida pakutakse ainult juubeliversiooni sõidukitele.

Kastika sisemus pole enam nii askeetlik, kui eelmisel Hiluxil, pigem võib seda pidada sarnasemaks linnamaasturitele.

Juhi käsutada on Toyota 7tolline „infotainment“, nelikveo, nahksisu ja TFT LCD tüüpi ekraan kellapaneelis. Toyota uut turvalahendust Safety Sense ei tohi samuti ära unustada. Panipaiku on palju, ka istmepatjade all.

Põhimõtteliselt pakutakse Hiluxile 2,4- ja 2,8liitrist diiselmootorit, millest Eestis on saadaval vaid esimene: 2.4 D-4D. Arendab see 150 hobujõudu ning 400 Nm pöördemomenti. Jõuallika kõrvale saab tellida kas kuuese manuaalkasti või samade astmete arvuga automaadi. Nelikvedu on saadaval mõlema transmissiooniga, kuid manuaalil lisandub veel ka vaid tagaveo võimalus.

Üks nüanss, mida tuleks kindlasti ära mainida on eelmise põlvkonna Hiluxiga 20 protsendi võrra jäigem redelraam: stabiilsem ja mugavam nii maanteel, kui maastikul. Viimase võimekus on täiesti olemas. Kui lisame siia juurde, et kliirens esi- ja tagasilla all on vastavalt 239 ja 227 millimeetrit ning nende vahel 286 millimeetrit, lukustatava tagadiferentsiaali ning aeglusti, siis võib eeldada, et vähe on teid, kus Hilux hätta võiks jääda.

Kuna tegu on ikkagi pigem töölooma, kui sõiduautoga, siis sõidukogemuse kirjeldamisel jään seekord hätta. Vaieldamatult tunneks auto ennast paremini mõnesaja kilogrammiga kastis, mida proovisõidul aga kuskilt võtta polnud. Suured rattad muutavad tühja auto üsnagi lainetavaks, mis ühest küljest paneb aukude ja lamavate politseinike peale küll vaid muigama, kuid teisalt sõiduautolikku mugavust ka ei taga. Tõsi, kurvides suuri kerekaldeid ei täheldanud. Suur pöördemoment tagab korraliku paigaltvõtu, kuid möödasõitudel peab vastutulevaid autosid üsna pingsalt jälgima.

Hiluxi ostjail on valida mitme keretüübi ja istmete arvu vahel. Hinnad algavad 25 890 eurost kuni Anniversary Editioni 38 150 euroni välja. Lisavarustuses peamiselt vaid väljanägemist parandavad ja kastiga seotud positsioonid nagu metallikvärv, nahkistmed ning kerevärvi kõvakattega kroomitud turvakaared.

Tähtsamad parameetrid tehniliste andmete tabelist: pikkus 5330, laius 1855, kõrgus 1810 ning teljevahe 3085 millimeetrit. Kandevõime ümmarguselt 1 tonn. Tippkiirus kõigil modifikatsioonidel 170 km/h, kiirendus varieerub 12,8 ja 13,2 sekundi vahel.

Kokkuvõttes on uus Toyota Hilux üsnagi linnamaasturi väljanägemisega tõsine tööauto, mis pakub sõitjaile nii omajagu mugavust või suurt kandevõimet. Saab arvele võtta N1 kategooria sõidukina, ehk kulutatud kütuselt ja juppidelt võib puhta südamega käibemaksu tagasi nõuda.