Saaremaal kontrollitud koolibussidest polnud ükski puudusteta

Märtsi lõpus kontrollis Transpordiamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga Saare maakonna koolibusse. 25. ja 26. märtsil kontrolliti kokku 14 sõidukit eesmärgiga hinnata koolilapsi teenindavate busside tehnilist seisukorda ja ohutust.

Tulemus? Masendav. Ükski kontrollitud buss ei vastanud täiel määral nõuetele. Mõnel olid väiksemad vead, kuid koguni kaks bussi tuli koheselt suunata erakorralisele ülevaatusele, mis tähendab, et nende tehniline seisukord ei vastanud seadusele.

„Meile vaatas vastu kahjuks tavapärane vaatepilt, kus ükski kontroll ei möödunud puudusteta. Õnneks oli enamus puuduseid seotud puuduliku tähistuse või dokumentatsiooniga. Aga ka üks buss, mille puhul on kahtlus, et sellega ei saa lapsi ohutult sõidutada, on üleliigne,“ kommenteeris Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson.  

Kokku kontrollisid Transpordiamet ja Politsei- ja Piirivalveamet 14 koolibussi, millest kaks saadeti erakorralisele ülevaatusele, sest ühel bussil oli mõra esiklaasil ja teisel põles armatuuril tuli, mis viitas ohtlikule veale. Ühele bussile tehti hoiatus nõutust väiksema lasterühma märgi, piirini kulunud rehvide ja juba möödunud aastal avastatud ohtliku vea korda tegemata jätmise pärast. Ühel bussil puudus vedaja nimi, neljal bussil puudus nõuetekohane sõiduplaan, seitsmel bussil oli puudu liini nimetus ja kaheteistkümnel bussil liini number. Ühe juhil olid vead töö- ja puhkeaja märkimisel ehk juht oli ilma põhjuseta eemaldanud sõidumeerikust juhikaardi ja hiljem kaarti sisestades ei olnud seal märkeid, mida juht vahepeal tegi.  

„Juhid ütlevad selliste avastuste korral, et nad vahepealsel ajal puhkavad, kuid seadusest tulenevalt on vaja neil seda infot näidata ka juhikaardil. Tööpäeva keskel ilma põhjuseta ei tohi avada ei kettaga meerikut ega eemaldada juhikaarti digimeerikust,” rõhutas Tiitson. 

„Jätkame kontrollide osas kommunikatsiooni, sest seekordsetel kontrollidel oli kuulda, kuidas märtsi keskel Lääne-Virumaa kehva olukorra kajastamine oli jõudnud bussifirmadeni ning pannud neid asju üle vaatama ja korda tegema,“ lisas Tiitson.  

Enamus Saaremaa koolibussidel olid tulekustutid märtsis värskelt üle kontrollitud ning oli näha ka eemaldatud kinnitusi, mis varasemalt tulekustuteid seaduse vastaselt kinni hoidsid.  

Kõigest kahel bussil oli probleeme lasterühma märgiga: ühel see puudus, aga toodi peale märkust välja, ning ühel bussil oli nõudest väiksemas suuruses lasterühma märk.  

Ohutulede kasutamisega on endiselt probleeme. Kontrollide tegemise ajal bussijuhid neid kasutasid, aga juhtidega vestlustest selgus, et nii lasterühma märkide kui ka peatumisel ohutulede kasutamise reeglite osas antakse neile ametikoolitusel valeinfot ja see tekitab neis segadust. Transpordiamet võtab koolitajatega sellel teemal ühendust, et kindlustada bussijuhtide koolitustel antava info seaduspärasust. 

„Soovin rõhutada, et tulenevalt liiklusseaduse § 36  lg 4  peavad laste vedu teostaval sõidukil olema lasterühma tunnusmärgid ja peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Lugedes liiklusseaduse seletuskirja on seal nõude sisu ka täiendatud, et ohutuled peavad põlema kõikidel peatumistel, kui laps siseneb või väljub bussist. Seal ei oma tähtsust, kas see toimub parklas, väljaehitatud ametlikus peatuses või muus asukohas,“ toonitas Karl Tiitson.   

Tiitsoni sõnul tuleb tähele panna, et „laste vedu“ ja“ lasterühma“ märgi mõiste vahele ei saa tõmmata võrdusmärki, vaid seaduse sõnastuses kasutataksegi väljendit „laste vedu“ selleks, et see käiks kõikide kuni 18-aastaste isikute vedude kohta, mitte ainult koolieelse lasteasutuse laste ja esimese kooliastme õpilaste vedude kohta. 

„Oluline on muidugi ka kõigi teiste liiklejate teadlikkus. Kui näete teel või tee ääres last või seisvat bussi, millel on lasterühma tunnusmärk ja põlevad ohutuled, siis tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida,“ pani Tiitson kõigile südamele. 

Lõpetuseks kiidab Karl Tiitson Saaremaa koolilapsi, kes ilusasti kasutasid turvavöösid. „Kuid nende tubli kasutamine tõi välja ka üleüldise murekoha. Kõik lapsed, kes õpilastransporti kasutavad, ei ole veel piisavalt pikad, et saaksid nõuetekohaselt turvavöö kinnitada, vaid vajaksid veel sobivat turvaseadet,“ ütles Tiitson. „Kuigi see on seadusest tulenev nõue, siis turvavööga seonduvaga on meie ühistranspordis üldiselt väga halvasti. Et paremini tagada laste nõuetekohane vedu, tuleks kohalikul omavalitsusel vajalikud turvaistmed muretseda või nõuda neid õpilasliinide hankeid läbi viies bussifirmadelt.“