Superauto, mis tõmbab magnetina pahandusi ligi

Väljaande wreckedexotics.com andmeil on 7 protsenti Porsche Carrera GT-dest avariis hävinenud. Mitmete teiste veebilehtede andmeil ulatub see protsent lausa 20-ni. Mis siis nende autodega lahti on?

Carrera GT-sid toodeti ajavahemikul 2003 kuni 2007 kokku 1270 eksemplari. Avariid nendega algasid praktiliselt kohe. Kõige kuulsam persoon, kes selles mudelis kannatada sai on kahtlemata Fast and Furiousi peategelane Paul Walker. Paraku oli temaga juhtunud õnnetus sedavõrd tõsine, et näitleja hukkus. Tavaliselt läheb kergemini ning suurel osal juhtudest saab ka auto veel taastada. Siiski, Carrera GT on saanud endale autoajaloo ühe ohtlikuma sõiduki maine. Inglise keeles nimetatakse neid widow maker-iteks – mehhanismideks, mille käitlemisel võib ka väikseimgi viga osutuda fataalseks.

Tegelikult peitub asja juur hoopiski auto kontseptsioonis – tegu on tänavakõlbulikuks täiendatud võidusõiduautoga, koos kõigega, mis see endaga kaasa toob. Juba mudeli müügi alguses saatis Porsche oma edasimüüjatele instruktsiooni autoga õigeks ümberkäimiseks. Selles öeldakse muu hulgas, et see on väga tundlik tee profiili osas ning pisemgi kühm, kasvõi tühi õllepurk, rääkimata siis lamavast politseinikust, võib auto sõidutrajektoori muuta ning lõhkuda selle süsinikkiust valmistatud põhja.

Aga tegu polnudki säästumudeliga – kerge pilk varuosade hindadele annab aimu, kes võiksid selle sõiduki ostjateks olla: siduri vahetus 24 000, käigukasti oma 42 000, põhja vahetus 40 000 eurot. Magneesiumsulamitest veljed maksavad 6 000 eurot tükk. See kõik tähendab aga seda, et väike kõks vastu äärekivi parkimisel või ebaõnnestunud lamava politseiniku ületamine võib omanikule kümneid tuhandeid eurosid maksma minna. Seetõttu on nende nägemine tänaval sõitmas iseenesest juba väga haruldane juhtumine.

Carrera GT süsinikkiust monokokil on LeMansi juured, keskel asuv 612-hobujõuline V10 ehitati vormel 1 sarjast saadud kogemustele põhinedes. Kuuekäiguline manuaalkast, süsinikkiust sidur, horisontaalselt asuvate amortisaatoritega vedrustus, ühe kinnitusega veljed, süsinikkeraamilised pidurikettad jpm sarnast räägivad selget keelt auto DNA-st. Kirsiks tordile on aga igasuguse stabilisatsioonisüsteemi puudumine. Kui need veel ei veena, siis mainime veel pagasiruumist suuremat bensiinipaaki või tolle aja 911 Turbost viis korda suurema pindalaga radiaatorit.

Kummalisel kombel võib Carrera GT oma sünni eest tänada hoopis linnamaasturit. Projekti alguses, kui saadi aru kogu selle inseneeria tegelikust keerukusest, lükati see edasi ning vabanenud vahendid suunati esimese põlve Cayenne väljatöötamisse. Viimane osutus Porschele kullaauguks ning sealt saadud vahenditega kaeti superauto loomiseks nõutav investeering.

Algselt plaaniti toota 1 500 Carrera GT-d, kuid 2006. aastal muudeti USA-s turvapatjade standardit. Oma tootmistsükli lõpus olevat mudelit polnud enam mõtet hakata uutele nõudmistele adapteerima ning USA kirjutati korstnasse. Võimalik, et Porsches saadi ka aru, et selle mudeliga keerati pisut üle vindi.

Nimelt juhtus tolsamal aastal California Speedwayl peetud rajapäeval avarii, milles sai kannatada kaks meest ja loomulikult Carrera GT. Matsule järgnes loomulikult kohtuasi ning Porschel tuli kanda 8 protsenti 4,5-miljonilisest kohtuasjast. Lugu seisnes selles, et potentsiaalsele kliendile autot demonstreerinud müügimees ei saanud selle ohjamisega hakkama ning põrgati kokku teiste rajal kihutanud sõidukitega. Hageja argumendiks oli asjaolu, et müüa XXI-l sajandil autot, millel pole kontrollivat elektroonikat, tähendab sisuliselt ohtliku masina müüki. Muide, aasta varem põrutas Carrera GT-ga Talladega ringraja seina USA tuntud teleajakirjanik Jay Leno. Tähelepanuväärseks võib muidugi pidada fakti, et kõik avariid Porsche selle mudeliga on teinud amatöörid ning ükski professionaalne võidusõitja pole seni ühtki Carrera GT-d ära lõhkunud. Auto võimetest aga räägib Nürburgringil välja sõidetud 7 minutit ja 28 sekundit. Seega potentsiaalne ostjaskond oleks teada, kuid paljud neist oleksid suutelised sellist masinat üleval pidama?

Juhid, kes on selle autoga läbinud kümneid tuhandeid kilomeetreid kiidavad seda taevani. Peamiseks probleemiks olevatki madal kliirens, kuid kerge põhja riivamine vastu maad pole probleem – see koosneb kolmest kihist ja on piisavalt jäik. Peaasi, et midagi sealt alt läbi ei veere. Eeskujuliku juhitavuse ja kaalujaotusega auto nõuab korralikku käiguvahetust ja üldse täielikku kontsentreerumist juhtimisele. Vead tulevad siis, kui juht on väsinud või hakkab mõtlema millelegi muule. Tagajärjed tulevad kohe. Paremal juhul kümnete või sadade tuhandete eurode näol. Halvemal juhul kantakse juht avariipaigalt ära.

Viimane kõmurikas avarii Porsche Carrera GT-ga toimus käesoleva aasta aprillis New Yorgis. Mida aeg edasi, seda vähem aga see mudel uudiskünnise ületab, sest allesjäänud eksemplare hoitakse kui silmatera kuskil kinnistes garaažides, kus lihtsurelikud neile enam ligi ei pääse. Kui soovid endale üht sellist soetada, siis hinnad algavad umbes 600 000 erost.