Suure veovõimega veokid Eesti teedel: kas EMS on tulevik?
jaak
18.03.2025
Eelmisel nädalal viis Transpordiamet koostöös Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ning Tallinna Tehnikakõrgkooliga läbi testsõidu, et hinnata Euroopa Modulaarse Süsteemi (EMS) veokite sobivust Eesti teedevõrgule ja liiklusohutusele.
Katsetused hõlmasid mitmekesiseid liiklustingimusi – alates suletud ala manöövritest logistikakeskuses kuni 2+2 maanteede, liiklussõlmede ja ringristmike läbimiseni. Eesmärk oli selgitada, kuidas tavapärasest suuremad ja raskemad EMS veokid Eesti taristul toimivad ning milliseid kohandusi nende ohutu kasutamise tagamiseks võib vaja minna.
Tallinna Tehnikakõrgkool viib Transpordiameti tellimusel läbi põhjaliku analüüsi, mis käsitleb EMS sõidukite liiklusohutust, teede ja sildade kandevõimet ning potentsiaalseid marsruute. Uuringu tulemused valmivad 2024. aasta mai keskpaigaks.
EMS veokid on oluliselt suuremad kui tavapärased – nende pikkus võib ulatuda 25,25 meetrini ja täismass kuni 60 tonnini. Nende laiem kasutuselevõtt võib pakkuda mitmeid eeliseid, sealhulgas transporditõhususe paranemist, heitmete vähenemist ja leevendust autojuhtide puudusele.
Transpordiameti tellitud analüüs peab andma vastused mitmele olulisele küsimusele: kas EMS veokitele tuleks kehtestada täiendavad kiiruspiirangud 1+1 ja 2+1 teedel? Kas oleks vaja möödasõidukeelde? Milliseid meetmeid tuleks rakendada, et tagada ohutu liiklemine? Samuti uuritakse EMS veokite võimalikke positiivseid mõjusid – näiteks liiklusõnnetuste arvu vähenemist võrreldes tavapäraste veokitega.
Uuring kestab 2024–2025 ning selle tulemused kujundavad lõplikud otsused EMS veokite lubamise kohta Eesti teedel.
Related Posts
12.03.2026
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
12.03.2026
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
12.03.2026
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
12.03.2026
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
12.03.2026
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...