Tuumareaktoriga Sunbird muudab Elon Muski Starshipi aeglaselt lonkivaks eesliks

„Tavaline” lend Marsile võtab tänapäeva tehnoloogia abil seitset kuni kaheksat kuud. See on igavesti pikk aeg istumaks metalltorus ja loota, et keegi inseneridest pole kuskil komakohaga eksinud. Aga see ei pruugi üldse mitte nii minnda: Briti firma Pulsar Fusion lubab, et nende tuumasünteesil töötav rakett Sunbird võiks kohale jõuda nelja kuuga.

Muidugi, see kõik kõlab väga ilusasti. 800 000 km/h kiirus? Võimas. Uus tehnoloogia, mis teeb kõik poole kiiremaks? Suurepärane! Aga nagu alati, on siin väike konks – keegi pole veel ühtegi sellist raketti ehitanud.

Idee on iseenesest lihtne: Duel Direct Fusion Drive (DDFD) peaks andma kosmoselaevale 2-megavatise võimsusega mootori, mis suudab planeetide vahel liikuda nagu Uberi kiirversioon. Väidetavalt saaks sellega Saturnini kahe aastaga, Pluutoni neljaga ja Marsile lihtsalt paari kiire kohvipausiga.

Aga siin tekivad klassikalised küsimused:
Kui palju see kõik maksab? Kui kaua tegelikult läheb, et selline mootor valmis saada? (Hetkel käivad testid alates 2023. aastast ja esimene kosmoselend on lubatud 2027. aastaks – millest me kõik teame, et tähendab 2035. aastat parimal juhul). Kas see on ikka ohutu? (Tuumasüntees kosmoses – suurepärane, kuni midagi valesti läheb ja rakett muutub suureks ja väga säravaks tulekeraks).

Võib-olla tõesti on Pulsar Fusion see, kes teeb läbi murde ja paneb kogu maailma ahhetama. Realistlikum on arvata, et see projekt kas sureb rahapuudusesse või jääb järgmiseks viiekümneks aastaks kinni lõputustesse teadusuuringutesse. Mäletame ju kõiki neid lennukeid, mis pidid aastaks 2000 lendama Mach 5 kiirusega, trammisõidu piletihinnaga.

Aga kui Pulsar Fusion tõepoolest suudab selle asja tööle panna ja Marsini jõuab neli korda kiiremini, siis oleks see kahtlemata kosmose vallutamisel suur samm edasi.