XPENG pani humanoidroboti tootmisliinile
Robot jõudis laborist päris tootmisliinile
XPENG teatas, et võttis kasutusele spetsiaalselt humanoidrobotitele loodud tootmisliinid. Ettevõtte jaoks tähistab see IRONi liikumist prototüüpide ehitamiselt tööstusliku tootmise suunas.
Praegune verstapost tähendab, et ettevõttel töötab päris tootmisliin, millel valmis esimene robot. Masstootmise alguse seab XPENG 2026. aasta lõppu.
Esimene tootmisliinil valminud IRON läbis lõppkoostamise ja kõndis seejärel iseseisvalt liinilt maha. See kõlab efektse reklaamitrikina, kuid tegelikult on tähtsam see, kuidas robot valmis.
XPENGi teatel ületab tootmise põhiprotsesside automatiseeritus 80 protsenti. Firma kasutab robotite valmistamisel elektriautode tootmisest tuttavaid kvaliteedikontrolli põhimõtteid, kuid kohandab need humanoidroboti märksa keerulisema mehaanika jaoks.
Just siin on autotootjal robotifirma ees üks ebamugavalt suur eelis. Prototüübi võib ehitada kümnetest käsitsi sobitatud komponentidest. Kümnete tuhandete identsete masinate tootmiseks tuleb aga hallata tarneahelat, koostetolerantse, kvaliteedikontrolli, tarkvaraversioone ja tootmiskiirust. Autotööstus teeb seda iga päev.
IRON pole lihtsalt ratasteta elektriauto
IRONi tootmisversioonil on 76 liikumisvabaduse astet, neist kummaski käes 21. Robot kasutab kolme XPENGi enda Turing AI kiipi, mille kombineeritud arvutusvõimsus ulatub 2250 TOPSini. See tähendab teoreetiliselt 2,25 kvadriljonit tehet sekundis.
Ligikaudu 173 cm pikk robot kaalub umbes 65 kg ja suudab liikuda kuni 2 m/s ehk 7,2 km/h. Inimese mõõtmed pole juhuslik valik. Humanoidroboti mõte seisneb võimaluses kasutada seda keskkonnas, mille inimesed on juba enda järgi ehitanud, näiteks ustest läbimiseks, tööpindade kasutamiseks ja esemete haaramiseks.
XPENG kasutab IRONis oma Physical AI tehnoloogiat ning sama maailmamudeli põhimõtteid, mida ettevõte arendab autonoomsete autode jaoks. Robot peab tajuma ümbrust, otsustama, kuidas ülesannet lahendada, planeerima liikumise ja lõpuks selle füüsiliselt sooritama.
Siin hakkavad auto ja humanoidrobot tehnoloogiliselt üksteisele üllatavalt lähedale jõudma. Mõlemad vajavad kaameraid ja muid andureid, võimsat kohalikku tehisintellekti, reaalajas keskkonnamudelit ning süsteemi, mis muudab tarkvara otsused füüsiliseks liikumiseks. Roolimise asemel peab IRON lihtsalt juhtima kümneid liigeseid.
Esmalt tööle XPENGi enda juurde
XPENG ei kavatse esimesi roboteid kohe eraisikutele müüa. Ettevõte saadab IRONi esmalt oma linnakutesse ja müügiesindustesse, kogumaks tegelikust kasutusest andmeid ning lihvimaks tarkvara enne laiemat turuletoomist. Ettevõte on varem öelnud, et robotid hakkavad 2027. aasta esimeses kvartalis töötama näiteks XPENGi esindustes klienditeenindajatena.
Ametlik turuletoomine ja tarned klientidele peaksid algama 2027. aastal nii Hiinas kui ka rahvusvahelistel turgudel. XPENG pole praegu avaldanud ei IRONi müügihinda ega uue tootmisliini aastast tootmisvõimsust.
See muudab praegused suured väited masstootmisest veel pisut enneaegseks. Tootmisliini olemasolu tõestab, et XPENG oskab vähemalt ühe IRONi tööstuslikult kokku panna. Hoopis teine küsimus on, kui kiiresti suudab ettevõte valmistada tuhandeid roboteid ühesuguse kvaliteediga ja kui palju reaalselt kasulikke ülesandeid need ilma inimese pideva sekkumiseta täidavad.
Robotitööstuses on just viimane osa senini turundusest märksa visamaks osutunud.
XPENG valab robotitesse juba päris raha
IRON pole enam XPENGi kõrvalprojekt. Ettevõtte robootikaüksus kaasas augustis üle 900 miljoni USA dollari ehk 9. septembri kursiga ligikaudu 774 miljonit eurot uut kapitali. Rahastusvoor hindas üksuse väärtuseks pärast investeeringut üle 6,3 miljardi dollari ehk ligikaudu 5,4 miljardit eurot. Investorite seas on muu hulgas Tencent ja Alibaba.
See annab üsna selge vihje, kuhu XPENG liigub. Firma ei taha tulevikus olla lihtsalt Hiina elektriautotootja, vaid füüsilise tehisintellekti ettevõte, mille sama tehnoloogiapõhi juhib autosid, robotaksosid ja humanoidroboteid.
Autotootjale on see loogiline laienemine. Elektriautode ajastul moodustavad suure osa konkurentsieelisest enam mitte mootor ja käigukast, vaid arvutusvõimsus, tarkvara, tehisintellekt, elektriajamid ja nende tööstuslik tootmine. Humanoidrobot kasutab suurt osa samast tehnoloogilisest tööriistakastist.
Tesla Optimus saab Hiinast järjest tugevama surve
Kõige ilmsem võrdlus on Tesla Optimus. Elon Musk on aastaid kirjeldanud humanoidrobotit Tesla tuleviku ühe olulisema tootena, kuid XPENG saab nüüd näidata töötavat spetsiaalset tootmisliini ajal, mil Optimuse tööstuslik ülesehitus on liikunud lubatust aeglasemalt.
See ei tähenda veel, et XPENG oleks humanoidrobotite võistluse võitnud. Hiinas tegutseb terve rida kiiresti kasvavaid robotitootjaid ning konkurents muutub järjest tihedamaks. Reutersi andmetel moodustasid Hiina ettevõtted 2025. aastal koguni 95 protsenti maailma humanoidrobotite tarnetest.
Euroopa jaoks peaks see number olema üsna nukker.
Euroopa autotööstus vaidleb endiselt elektriautode nõudluse, CO2 nõuete ja Hiina konkurentsi üle ajal, mil Hiina autotootjad proovivad juba autode masstootmisoskust järgmisse tööstusharusse üle kanda. XPENGi uus liin on hea näide sellest, kuidas elektriautode arendamiseks loodud tehisintellekt, kiibid, elektriajamid ja tootmisteadmised võivad hakata teenima hoopis uut turgu.
Suur küsimus pole, kas IRON oskab kõndida
Humanoidrobotite demonstratsioonides pole kõndimine enam kuigi muljetavaldav. Päris konkurents algab siis, kui robot suudab kaheksa tundi järjest teha kasulikku tööd, vajab vähe hooldust, ei lõhu enda ümbrust ning maksab piisavalt vähe, asendamaks või täiendamaks inimese tööd.
XPENGi tootmisliin ei vasta veel nendele küsimustele. Küll aga lahendab see ühe eeltingimuse, millest robotifirmad võivad suurepäraste prototüüpide kõrval kergesti mööda vaadata: toodet peab oskama ehitada kiiresti, korratavalt ja piisavalt odavalt.
Selles mängus on autotootjal põhjust enesekindel olla. Auto ise on üks keerulisemaid masstoodetavaid tarbekaupu maailmas. Kui XPENG suudab sama tootmisdistsipliini humanoidrobotitele üle kanda, muutub IRON palju huvitavamaks kui järjekordne laval kõndiv tehnikademo.
