• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• " data-src="https://auto.pub/wp-content/uploads/2021/12/Scania-Vabis-1928-Fryken-truck.-Scania-T112H.jpg" data-thumb="https://auto.pub/wp-content/uploads/2021/12/Scania-Vabis-1928-Fryken-truck.-Scania-T112H-437x312.jpg">
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

130 aastat Scaniat: reisijatevagunitest elektriveokiteni

2021. aastal täitus 130 aastat esimese Scania sõiduki sünnist. Juba alates ettevõtte asutamisest 1891. aastal on fookuses olnud innovatsioon ning tänu sellele on saanud Scaniast tänaseks üks maailma juhtivaid raskeveokite ja busside tootjaid.

Kuigi Scania alustas tootmist raudteevagunitega, on ettevõtte iga töötaja eesmärk läbi aastate püsinud sama – pakkuda kõikidele klientidele võimalikult efektiivseid ja mugavaid transpordilahendusi, mis ühendaks punkte A ja B. Maailma transpordimahud on läbi Scania tegutsemisaastate ainult kasvanud ning veelgi kiiremini on kasvanud vajadus jätkusuutliku transpordi järele. Teisisõnu, innovatsioon ja nutikas inseneeria on täna olulisemad kui kunagi varem.

Rootsist laia maailma

Enne teise maailmasõja algust pani Scania paika oma laienemisstrateegia, mille raames keskenduti eelkõige välisturgudele. Märgilise tähendusega hetk saabus täpselt ettevõtte senise tegutsemisaja keskel – 65 aastat tagasi – mil tellimused teistest riikidest ületasid esmakordselt kodumaise turu omad. Scania oli saamas ülemaailmselt tuntud brändiks, avades erinevatel mandritel aina uusi tehaseid.

Esimese ekspordiosakonna avas ettevõte 1950 aastal ning selle juhiks sai särav Gunnar Samzelius, kes oli varem töötanud SKF-i finantsjuhina. Nelja aastaga kasvas osakond Gunnarist ja tema kahest kolleegist 25 inimeseni ning 1954. aastal antud intervjuus teatas ta uhkelt, et nad olid “nelja aastaga kasvatanud ekspordinumbreid kümme korda.“

Ettevõtte järjepidev kasv on jätkunud tänaseni, ehk ajani, mil Scania juhib ülemaailmset liikumist jätkusuutlikuma transpordi suunas. Scaniat võib kirjeldada kui ülimalt mitmekülgset ettevõtet, millel on ülemaailmne tootmis- ja logistikavõrgustik, üle 1000 tarnija ja enam kui 1500 müügi- ja teeninduspunkti üle kogu maailma. On selge, et terminit “eksport” enam eraldi mainima ei pea.

Edu võti – unikaalne moodulsüsteem

Scania 130-aastane ajalugu on täis mitmeid saavutusi, mis on märkimisväärsed ka kogu transpordivaldkonnas laiemalt – alates esimesest Rootsis ehitatud autost 1897. aastal kuni unikaalse moodulsüsteemini, mis muutis turgu tundmatuseni.

Scania unikaalne moodulsüsteem võimaldab pakkuda ülimalt laia tootevalikut ilma, et peaks tootma liiga palju erinevaid komponente ja osi. Modulariseerimine on Scanias üks kõige paremini juurdunud ja järgitavamaid mõtteviise, kusjuures esimesed sammud selle suunas võeti mootorite tootmisel ette juba 1930-ndate aastate lõpus.

Pärast 1921. aasta ränka kriisi, mil ettevõte pääses napilt pankrotist, alustas Scania-Vabis tegevust uue juhtkonnaga. Ettevõtte juht Gunnar Lindmark ja peainsener August Nilsson otsustasid ühendada jõud potentsiaalsete klientidega, kelle insenerid esitasid enda soovitud sõidukitele konkreetsed nõudmised.

Tihe koostöö oma klientidega pakkus Scania inseneridele ohtralt uusi väljakutseid leidmaks uusi innovatiivseid lahendusi, sillutades teed kliendirahulolule orienteeritud strateegia suunas, mis püsib ettevõttes esikohal tänaseni.

Juba 1930. aastatel oli Scania-Vabis tuntud kui uuendustele orienteeritud ettevõte, kus töötasid osavad insenerid ja mille suurimaks tugevuseks olid innovatiivsed lahendused. August Nilsson eelistas diiselmootorite tööpõhimõtet ning turule toodi uus “ühtsete” mootorite sari, mis jagasid omavahel mitmeid komponente, näiteks silindripead, kolvid, ühendusvardad, laagrid ja väljalaskekollektorid. See lähenemine võimaldas efektiivsemat tootmist ja lihtsamaid tarneahelaid. Viie-, kuue- ja seitsmekümnendatel järgnesid mootoritele ka teised modulaarsed komponendid, näiteks raamid, teljed ja käigukastid.

Scania tootefilosoofia ei olnud ehitada kõike, mida kliendid küsivad, vaid luua toodete süsteem, mis suudaks vastata võimalikult paljude klientide nõudmistele ning pakkuda neile seda, mida nad isegi küsida ei osanud.

1969. aastal võeti kasutusele uus 350 hj 14-liitrine turbolaaduriga V8 mootor ning Scania V8 mootorid tõusid kiirelt ikooni staatusesse. Euroopa võimsaima veokimootorina oli uus V8 teerajajaks ka Scania madalate pöörete filosoofiale, ehk kõrge pöördemoment võimalikult madalatel pööretel.

Tänapäevase moodulsüsteemi sünd

Uus ja tänapäevane moodulitel põhinev veokite sari sai kontseptsioonina alguse 1960. aastate lõpus. Scania arendusosakonnas tehti tänu tiimitööle suuri edusamme ning 1970. aastad kulusid kõikide tootmisprotsesside üleviimiseks uuele süsteemile.

Pärast intensiivset arendusperioodi tõi Scania 1980. aastal turule GPRT – esimese tõeliselt modulaarse tarbesõidukite sarja, mille juures mängisid olulist rolli Scania enda kabiinide ja raamide tootmisüksused. Uudse lähenemise toel said ka kabiinid ja raam moodulfilosoofia lahutamatuteks osadeks.

Uus kabiinide valik ehitati üles ühise konstruktsiooni peale, pakkudes ettepoole avanevaid valikuid, mida sai paigaldada kolmele kõrgusele (G, P ja R). Sama lähenemist kasutati ka “kapotiga” T-versiooni puhul.

Kõigi mudelite puhul kasutati sama raamikonstruktsiooni, mis sobis erinevate mootorite, käigukastide ja telgedega. Samuti jaotati GPRT valikus olevad raamid kolme peamisesse klassi (M medium duty, H heavy duty, E extra heavy duty).

Kuna kõikvõimalikud kombinatsioonid kuulusid tavapärase tootmisvoo juurde ning nende jaoks kasutati samu koostemeetodeid, oli tootmine igas mõttes lihtsam. Uus veokite sari saavutas modulariseerimise osas peaaegu täiuslikkuse ning Scania suutis luua pea piiramatul hulgal erinevaid veokite versioone, mida sai kohandada iga kliendi vajadustega.

GPRT sari oli tarbesõidukite disainis suur hüpe edasi ning saabus paljude konkurentide jaoks ootamatu üllatusena.

Modulariseerimine Scanias

Alates täielikult modulaarse GPRT-sarja turule toomisest on Scania moodulitel põhinev tootesüsteem tohutult arenenud. Aastate jooksul on suur hulk Scania töötajaid panustanud modulaarse mõtteviisi arendamisse ning see on saanud lahutamatuks osaks Scania DNA-st ja ettevõtte kultuurist – The Scania Way.

Modulariseerimine algab ja lõpeb alati kliendiga – eesmärk on luua ja pakkuda efektiivseid, kliendi vajadustele vastavaid transpordilahendusi. Samal ajal võimaldab see paindlikku tootmist, mis omakorda soodustab uute tehnoloogiate kasutusele võtmist, nende hulgas hübriidveokid (HEV) või täiselektrilised (BEV) veokid.

Et muutuvas maailmas uutele väljakutsetele vastu astuda, jätkub moodulsüsteemi arendamine ja täiustamine pidevalt. Nii on moodulmõtlemine osa Scania teekonnast veel palju aastaid.

Scania ajaloolised verstapostid:

1891: Asutatakse ettevõte Vabis (Vagnfabriksaktiebolaget), mille peamised tooted on lahtised kaubavagunid, pagasivagunid, reisijatevagunid ja hobutrammid. Södertäljesse rajatakse uus tehas ja töökojad.

1897: Valmib esimene täielikult Rootsis ehitatud auto.

1900: 1896. aastal asutas Inglise jalgrattatootja Humber & Co Malmös tütarettevõtte. Neli aastat hiljem omandab selle vastloodud Rootsi ettevõte Maskinfabriksaktiebolaget Scania (ladina keeles Skåne, Rootsi lõunapoolseim provints). Uus ettevõte laiendab oma tootevalikut ning peagi alustab tehas veokite tootmist.

1902: Valmib esimene veok. See suudab vedada 1,5 tonni lasti ja tippkiirus on 12 km/h.

1905: Scania esimene tööstusmootor tarnitakse Rootsis Stockholmi tuletõrjebrigaadile ja paigaldatakse veepumbale. Mootori näol on tegu 24 hj 4-silindrilise agregaadiga.

1911: Liidetakse Maskinfabriksaktiebolageti Scania ja Vagnfabriksaktiebolaget – luuakse Scania-Vabis, mille peakontor kolib Söderteljesse, kus toimub mootorite, sõiduautode ja kergveokite arendus ja tootmine. Malmös aga toodetakse veokeid ja muid raskesõidukeid.

1921: Majanduslikud raskused. Esimese maailmasõja järgsel majanduslangusel on Scania-Vabisele tõsine mõju. Täiendavat kapitali pakub Enskilda Bank, mis kuulub Rootsi juhtivate töösturite Wallenbergide perekonnale.

1932: Esimene “Bulldog” buss. Kui 1930. aastatel veokite müük langeb, muutub Scania-Vabis veokitootjast bussitootjaks, mis toodab ka üksikuid veokeid ja eraldiseisvaid mootoreid.

1934: Viimane kahjumis lõpetatud aasta. Pärast seda on Scania enam kui kaheksa aastakümmet teatanud igal aastal kasumist.

1939: Esimene ühtne mootor – “Royal”. See on esimene mootor, mis kasutab standardseid komponente, tähistades Scania moodulsüsteemi sündi.

1951: Scania-Vabis on esimene diiselmootorite tootja maailmas, kes rakendab turbotehnoloogiat seeriatootmises.

1961: Scania-Vabis toob turule esimese ülelaadimisega 10-liitrise DS10 veokimootori. Teedele hakkavad ilmuma esimesed 75. seeria veokid, millel on “Super” märgis.

1969: Legendaarse V8 tutvustus – uus 350 hj 14-liitrine turbomootor oli tollal Euroopa võimsaim veokimootor.

1969: Scania-Vabis ühineb Rootsi auto- ja lennukitootja Saabiga, moodustades uue ettevõtte Saab-Scania. Veokitel ja bussidel võetakse kasutusele uus kaubamärk SCANIA.

1980: GPRT-sarja (2-seeria) tutvustamine. See on ettevõtte esimene täielikult modulaarne seeria.

1989: Esimesed etanoolibussid. 1980. aastate lõpus kehtestati Euroopas esimesed heitgaase reguleerivad standardid. Scania töötas välja etanoolikütusel töötava mootori.

1993: Scania Retarder teeb ajalugu. Armatuurlauale paigaldatud hoova või piduripedaali abil juhitav automaatne kiiruse reguleerimise seade on uuendus, mida juhid väga hindavad. Klassikaliste pidurite kasutamist saab vähendada kuni 75 protsenti.

1995: Avalikustatakse 4-seeria. 4-seeriat tuleb pidada stiili osas üheks Scania tippsaavutuseks. Selliseid suuri muudatusi teeb Scania-sugune tootja vaid iga viieteistkümne aasta tagant.

1995: Scaniast saab taas sõltumatu ettevõte, kuna Saab-Scania jaguneb kaheks ettevõtteks. Scania klassikaline logo koos pedaalivända ja griffiniga naaseb kaasaegsel kujul.

2004: R-seeria ja PRT-sarja turuletoomisega algab ajastu, kus erinevate kabiinimudelite identiteet on selgem.

2006: Uus busside põlvkond. Scania pakub linnadevaheliseks, linnasiseseks ja turismiliikluseks bussivalikut, mis töötab diisli- või taastuvkütustel.

2011: Scania otsustab paigaldada Scania Communicatori standardvarustusena kõikidele Euroopas müüdavatele sõidukitele. Ühendatud sõidukitehnoloogia laiendab märkimisväärselt Scania klientidele pakutavat tuge, sealhulgas juhtide pardatuge ja juhendamist, sõidukipargi haldamist ning koostööd Scania teenindustöökodadega remondi- ja hooldustööde korral.

2011: Kaks aastat enne seadusandlikku tähtaega tutvustab Scania Euroopa esimesi Euro VI veokeid. See samm tasub end ära suurema turuosa ja jätkusuutliku innovaatori maine kasvuga.

2014: Scaniast saab Volkswageni kontserni tütarettevõte.

2016: Uue põlvkonna veokite turuletoomine. Uues kabiinide valikus on tasase põrandaga S-seeria, mis tagab ülima ruumikuse ja mugavuse, asendades endise Top-line’i.

2017: Esitletakse XT-sarja. Tugevdused rasketeks töödeks näiteks ehituses ja metsanduses. Samuti tutvustatakse mitmeid täiendavaid kabiinide versioone, sealhulgas P- ja G-seeriat, mis on paigaldatud raamil madalamale, et lihtsustada autosse sisenemist.

2018: Transpordisektori elektrifitseerimise arengu kiirendamiseks teatab Scania 10 miljoni euro suurusest investeeringust partnerlusse Rootsis asuva akuelementide tootja Northvoltiga.

2018: 2015. aastal loodud Volkswagen AG ettevõte Volkswagen Truck & Bus GmbH, mis koondas oma kaubamärgid Scania, MAN ja Volkswagen Caminhões e Ônibus ning kuhu 2016. aastal lisandus digibränd RIO, saab nimeks TRATON GROUP.

2020: Scania esitleb oma esimest täielikult elektrilist veokit, mille sõiduulatus on kuni 250 km.

2021: Scania toob turule hübriid- (HEV) ja pistikhübriidveokid (PHEV), mida saab valida erinevate jõuülekande- ja laadimisvõimalustega. Need lahendused säästavad kütusekuludelt kuni 40%.