20 kõige ohtlikumat teelõiku saavad hoiatuse

Transpordiamet paneb 20 tuntud õnnetuskohta silmatorkavad hoiatusmärgid, et sundida juhte jalga gaasipedaalilt kergitama ja ümbrust terasemalt jälgima.

Transpordiamet käivitas eile üle-eestilise tähistamisaktsiooni, mille käigus saavad 20 kõige riskantsemat teelõiku erilise märgistuse. Eesmärk on lihtne: juhtida tähelepanu kohtadele, kus õnnetusi kipub korduma, ja vähendada ohuhetki seni, kuni need lõigud põhjalikumalt ümber ehitatakse.

Valikusse jõudis 16 ristmikku ja 4 teeületuskohta. Umbes pooltes neist alandatakse ka lubatud sõidukiirust. „Tähistame kohad, kus on toimunud rohkem liiklusõnnetusi või kus risk nende kordumiseks on suur,“ selgitas Transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg. „Hoiatusmärgid ei ole pelgalt visuaalne element – nende eesmärk on panna juht oma kiirust kohandama ja ümbrust teadlikumalt jälgima, mis omakorda aitab õnnetusi ennetada.“

Iga ohtlik lõik saab fluorestseeruva taustaga hoiatusmärgi ja lisatahvli kirjaga „Liiklusohtlik koht“. Märgid püüavad pilku ka hämaras ja vihmasajus, mitmel pool lisatakse neile ka kiiruspiirangud.

Amet hindab märgistuse mõju pikemas plaanis. Viie aasta eesmärk on julge: üheski tähistatud kohas ei tohi toimuda surmaga lõppenud õnnetusi ja vigastatute arv peab vähenema vähemalt poole võrra. Kui mõnes punktis õnnetused siiski korduvad, liigub see koht ümberehituse järjekorras ettepoole.

Tähistamine maksab ligi 28 000 eurot, ent tegelike ümberehituste hind ulatuks 4,1 miljoni euroni. 2025. aastal on ohutusprojektideks eraldatud 1,3 miljonit eurot, 2026. aastaks plaanitakse juba 5,8 miljonit ja 2027. aastaks 8,6 miljonit eurot.

Viimase kümnendi jooksul on ümber ehitatud ligikaudu 560 liiklusohtlikku punkti. Statistika räägib selget keelt: kolme aasta jooksul pärast ümberehitust vähenes nendel lõikudel hukkunute ja vigastatute arv silmanähtavalt.

„Iga liiklusohtliku koha ümberkujundamine tähendab potentsiaalselt päästetud elusid,“ rõhutas Vilberg. „Tänane tähistamise algus on osa järjepidevast tööst, mille eesmärk on muuta kogu Eesti teedevõrk samm-sammult turvalisemaks.“