Kindlustuskelmused 2025: tuvastatud pettuste maht ulatub 2,7 miljoni euroni

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) värske statistika kohaselt tuvastati 2025. aastal 705 kindlustuskelmust, mida on 25% rohkem kui aasta varem. Kokku püüti ebaseaduslike nõuetega kindlustusandjatelt välja petta 2,7 miljonit eurot. Keskmine kelmusjuhtumi nõue oli 3800 eurot, kusjuures 72 juhtumi puhul ületas summa 10 000 euro piiri.

Liiklusvaldkonna osakaalu kahanemine 2025. aasta statistika viitab kindlustuskelmuste hajumisele erinevate kindlustusliikide vahel. Kui ajalooliselt on pettuskatsed koondunud liiklusvaldkonda, siis mullu moodustasid liiklusega seotud juhtumid (321 tuvastatud kelmust) vaid 46% koguarvust. See trend kinnitab, et pettuste profiil on muutunud mitmekesisemaks ning hõlmab üha enam ka teisi kindlustusliike.
Peamised kelmusliigid ja finantsmõju Tuvastatud pettused jaotuvad meetodite ja rahalise mahu järgi järgmiselt:
• Hüvitamisest keeldumise aluste varjamine: 226 juhtumit kogusummas 1,2 miljonit eurot. See on levinuim ja suurima finantsmõjuga kelmusliik.
• Lavastatud või tahtlikud kahjujuhtumid: 213 juhtumit, millega püüti välja petta 0,7 miljonit eurot.
• Kindlustuskaitse puudumise varjamine: 179 juhtumit. Tüüpiliseks näiteks on lepingu sõlmimine alles pärast kahjujuhtumi toimumist.
• Kahjusumma teadlik suurendamine: 55 juhtumit, kus nõuet püüti esitada tegelikust kahjust suuremana.
• Regressiõigust välistavate asjaolude varjamine: 11 juhtumit, kus püüti peita asjaolusid, mis võimaldaksid kindlustusandjal hüvitise tagasi nõuda.
„Kindlustada on alati odavam kui kahju ise kanda. Kindlustus hüvitab ja aitab pärast õnnetust taas jalad alla saada. See süsteem toimib aga ainult siis, kui see põhineb aususel. Tõendatud kindlustuskelmuse korral jäetakse hüvitis välja maksmata. Kui hüvitis on juba välja makstud ja hiljem selgub, et tegemist oli kelmusega, on kindlustusandjal õigus väljamakstud summa tagasi nõuda,“ ütles EKsLi juhatuse liige Andres Piirsalu.

Kindlustusandjad tõstavad uurimisvõimekust ning teevad tihedat koostööd õiguskaitseorganitega. 2025. aastal esitati politseile 51 kriminaalmenetluse avaldust.

„Liikluskindlustus annab küll jätkuvalt suurima osa tuvastatud juhtumitest, kuid skeemid on muutunud mitmekesisemaks. Suurim rahaline mõju tuleb juhtumitest, kus püütakse varjata kahju tegelikke asjaolusid. See näitab, et sageli ei ole tegemist täielikult väljamõeldud õnnetustega, vaid olulise info teadliku varjamisega,“ ütles Piirsalu.