Tartu esimese hübriidi omanik: alguses vaadati ikka pikalt järele

Tartus seisab ühe eramu ees kolm Toyota Priust, mis kuuluvad kõik ühele perele. Vaade on sedavõrd tähelepanuväärne, et sellest kõneles kord lausa raadio Elmar. Sellesse majapidamisse osteti Tartu esimene Prius ja see on praegugi elujõus ning kasutuses.

Heli Allabert teab, et tegemist on üldse ühe esimese erakätesse ostetud Priusega Eestis. Toona nii näolt kui teolt silma paistnud sõiduvahend tekitas imestust nii sugulaste-tuttavate seas kui tehnoülevaatusel, sest sealsed spetsialistid ei osatud autot käivitada ega koha pealt liigutada.

Tuttavad, kes autos sõitsid, imestasid, et see näeb välja nii teistsugune. Armatuurlaual liikusid ekraanil rattad, mis näitasid, kust auto jõud parasjagu tuleb. Käigukang ei asunud tavapärases kohas, vaid armatuurlaual rooli kõrval. Eks imestust ikka oli.

Ka rehvivahetustöökojas vaadati alguses imestunud näoga, sest võtme asemel oli pult ja käivitus toimus nupust. Toona oli see kõik väga uus.

Liikluses ilmnes aga kaks ootamatust. Esiteks ei pannud inimesed õuealal sõites Priust tähele, sest elektrimootor oli sedavõrd vaikne. Nüüd, kus nii hübriide kui elektriautosid liikluses rohkem, oskavad inimesed olla tähelepanelikumad ning auto hääletu lähenemine ei ole enam eriline üllatus.

"Linnasõidul kiputi mulle külge sõitma, sest inimesed jäid mu autot vahtima või arvasid ristmikul, et see küll edasi ei lähe ja siis nii öelda hüppasid ette," meenutas Allabert, kes koos abikaasaga olid mitu aastat Tartu ainsad hübriidiomanikud.

Otsuse siis veel vähetuntud tehnoloogia kasuks tegi perekond eeskätt kütusekulu vähendamise eesmärgil.

Allaberti varasemate autodega võrreldes oli see ligi kaks korda väiksem. Toonastele tavaautodele tegi silmad ette ka Priuse lihtsus, töökindlus ja uuenduslikud funktsioonid nagu külglibisemiskontroll, veojõukontroll ja piduriassistendid.

" Prius oli varasemate autodega võrreldes nii turvaline. Isegi, kui sattus libisema, võttis ennast otse. Käima on ka kõik need aastad iga ilmaga läinud. Isegi -30 kraadiga," lausus Allabert. "Kahjuks ei tohi Priuse puhul järelhaagist kasutada."

Nüüd sõidab Allabert mõne aasta võrra uuema Priusega, kuid Tartu esimene hübriid on majapidamises endiselt alles ja seda kasutab perepoeg. Vahel vajavad vahetamist kuluosad nagu kojamehed, piduriklotsid ja pirnid, kuid akuga pole probleeme olnud. Samuti on töökindlus ja sõiduomadused endiselt eeskujulikud.

Esimene Prius müüdi maha, kui läbisõit oli 147 000, praegusel on kilomeetreid kogunenud 250 000. Lisaks on perel ka Prius Plug-in.

Hoolimata järelhaagise puudumisele on Priusega ära veetud ka suuri asju. Näiteks on kauplusest koju transporditud 4,2 meetrit suur batuut. Tõsi, see oli kokku pakitud ca 1,8 meetrit pikaks pakiks ja istmed alla lastud.

Allabert kiidab Priuse töökindlust ja usaldusväärsust, mis õigustab end ka enam kui tosin aastat pärast soetamist. Ta on üsna kindel, et ka järgmine auto saab olema hübriid.

Toyota tutvustas maailma esimest hübriidi Prius aastal 1995

Seeriatootmisse läks Prius aastal 1997

Esimene Priuse hübriid müüdi Eestis aastal 2004

Üle maailma müüb Toyota aastas 1,5 miljonit hübriidi ehk ühe hübriidi iga 3 sekundi järel

Toyota valikus on 8 hübriidi: Yaris, Auris, Auris Touring Sports, C-HR, Prius, Prius +, Prius Plug-in, RAV4

Aastal 2006 müüs Toyota Baltimaades 53 hübriidi; aastal 2015 653 ja aastal 2017 juba 2802

2017. aastal müüs Toyota kõigis Balti riikides hübriide rohkem kui diiselmootoriga autosid