Punaseid rattaradu märkab paremini nii autojuht kui jalakäija

Tehnikaülikooli emeriitprofessor, liiklusekspert Dago Antov märkis, et tema on märgistatud rattaradade suhtes pigem positiivne. „Rattaradade märkimine värviga polnud ambitsioonikas eesmärk, kuid ma ei arva, et tulemus oleks kehv,“ lausus ta. „Loomulikult leidub kohti kesklinnas, kus ehituseta ja ümberkorraldusteta ongi raske midagi ette võtta. Alguseks on märgitud rajad head, sest kui oleks hakatud eraldi kesklinna sobivaid rattateid ehitama, poleks neid sügiseks valmis jõudnud.“

Professor kritiseeris ka arvamusi, et võib-olla poleks pidanud punast igale poole panema. „Läbi on käinud mõtteid, et punasega oleks pidanud märkima vaid kohad, mis on ohtlikumad ja kus ratturitel võib tekkida autojuhtidega konflikt. Minu meelest on see aga hea, et kõik punaseks värviti, pigem on nüüd rattarajad laiemad ja paremini märgatavad,“ ütles ta. „Eriti hea on, et rattarajad värviti punaseks ka kõnniteel, sest kui üldse on keegi, kes praegu ratast ei märka, ongi kergliiklusteed kogu laiuses kõndimiseks kasutavad jalakäijad. Erk värv paneb ka jalakäijaid vaatama, et nad ei kõnniks ratturitele märgistatud teepoolel.  

Jalakäijad on tihti ka ise pahased, et ratturid kipuvad neile ohtlikult lähedal sõitma või kihutama. «Olukord oleks ju palju hullem, kui neid märgistatud radasid poleks,“ leidis Antov.

Antovi sõnul ei tasu märgistatud radade peale ebameeldivalt üllatunud olla. „Sellest on ju ammu juba juttu olnud, et kesklinnas esialgu midagi ei ehitata, vaid seal rattarajad just nimelt märgistatakse,“ meenutas ta. „Nii on minu meelest isegi rattastrateegias kirjas. Kui on tehtud kriitikat, et oleks pidanud hakkama kohe eraldi teid ehitama, siis tegelikult oligi eesmärk just radu märkida.  Rattaradade värviga märkimine pole ju maailmas midagi uut. Mõnes kohas on need rohelised, meil siis punased.“