Pirita tee ummikute vastu aitab ainult autode kasutamise vähenemine

Tallinna linna tellimusel tegi osaühing Stratum liiklusuuringu, mille eesmärk oli hinnata Pirita linnaosa jja Viimsi valla arenduste mõju Pirita teel, seda nii suunaga Reidi teele ja Narva maanteele kui ka Pirita poole linnast välja. Samuti analüüsiti võimalikke muutusi liikumisviiside kasutuses ning teedevõrgu arenduse mõju Tallinnas ja naabervaldades, näiteks Pirita teele rajatava ühissõidukiraja, Mustakivi tee pikenduse, Tallinna väikese ringtee jt mõju.

Auto on Pirital populaarne

Uuringust selgub, et Pirita elanikud on Tallinnas kõige suurema autokasutuse osakaaluga – 69% Pirita elanikke kasutab igapäevaseks liikumiseks autot, samas kui Tallinna keskmine 49%. Ka on Pirital kõige suurem autot omavate leibkondade osakaal. Auto on tervelt 87% leibkondadest ning 46% leibkondadest on autosid kaks või enam. Tallinna lähivaldade leibkondadest on just Viimsi üks kõige suurema autostumisega valdu, seal omab 93% leibkondadest autot ning 56% leibkondadest on 2 või enam autot. See näitaja on suurem vaid Harku vallas.

Eesti autostumise tase kasvab prognoosi kohaselt võrreldes 2019. aastaga 2025. aastaks 5–10% ja samavõrra suureneb see uuringu koostajate hinnangul ka Pirita linnaosas ja Viimsi vallas. Uuringus on prognoositud autokasutuse võimalikke muutusi 2025. aastaks ja 2040. aastaks. Minimaalse stsenaariumi korral autokasutus ei kasva ega vähene, maksimaalse stsenaariumi korral aga autokasutus kasvab 5% võrra. 2040. aastaks on minimaalse stsenaariumi korral prognoositud autokasutuse vähenemine 5% võrra, kuid maksimaalse stsenaariumi korral kasv 10% võrra.

"Üht võluvitsa piritalaste ja viimsilaste liikumisharjumuste muutmiseks ei ole, kuid paljude tegurite koosmõjul, nagu tänavavõrgu arendus, liikluskorralduse muudatused, ühistransporditeenuse parandamine ja liikumisviiside kasutuse muutused, saab hoida, et liiklus Pirita teel ei pingestuks," sõnas Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. Ta lisas, et Pirita astub ühte jalga Tallinna liikuvuskava eesmärkidega, mis näeb ette, et 2025. aastal tehakse 50% igapäevastest liikumistest ühissõidukitega, jalgsi või jalgrattaga.

Tramm võiks päästa

Uuring toob esile, et olukord võiks lihtsustuda siis, kui peaks realiseeruma trammiliini rajamise idee kesklinnast Piritale ja edasi Viimsisse. See pole aga lühiajalises perspektiivis reaalne. "Lähiaastatel trammid kesklinna ja Viimsi vahel siiski sõitma ei hakka," kinnitas ka linnaosavanem.

Küll aga võib tema hinnangul mõjutada liikuvusmustrit see, kui liikumisviisid muutuvad mitmekesisemaks ja liikumisvõrgustike kasutamine tõhusamaks. "Silmanähtavalt on suurenenud inimeste arv, kes kasutab Pirita ja kesklinna vahel liiklemiseks jalgratast või mõnda muud kergliiklusvahendit ning lähiajal läheb bussisõit kesklinnast Pirita suunal tänu uuele rajatavale ühissõidukirajale kiiremaks," lisas Liinat.

Palju mõjutavad liikumiste arvu ja marsruute uute planeeringute alusel rajatavad arendused. "Suurima liiklusmõjuga planeeringud Pirita linnaosas on Regati puiestee 1, 3, 5 kinnistu ja lähiala planeering ning Pirita tee 28 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Väiksemate planeeringute, nagu lauluväljaku ja Merivälja tee 80 planeeringu liiklusmõju on tagasihoidlik," märkis Liinat.

Olemasolev liikluslahendus ja liikuvusmuster, eelkõige siis liikumisviiside kasutuse jagunemine, toimib veel suuremate probleemideta juhul, kui kavandatud Pirita tee ja Merivälja tee arendustest realiseerub ligikaudu kuni 3/4 teadaolevate planeeringute mahust, järeldub uuringust.

"Uuringus käsitleti ka Mustakivi tee pikenduse rajamist Kose teeni. Modelleerimise tulemuste kohaselt kujuneks Mustakivi tee pikenduse liiklussageduseks tipptunnil ligikaudu 200–300 autot tunnis ja seda kasutaksid eelkõige need liiklejad, kelle sõidu sihtpunkt jääb pigem Lasnamäe piirkonda," nentis Liinat.

Liiklussagedus kasvab igal juhul

Kõikide stsenaariumide ja perspektiivaastate korral prognoositakse uuringus aga Pirita teel liiklussageduse kasvu võrreldes praeguse olukorraga. "Näiteks kui hommikuse tipptunni ajal sõidab praegu Piritalt kesklinna suunas keskmiselt 1965 sõidukit, siis viie aasta pärast minimaalselt 2259 ja maksimaalselt 2459 sõidukit. 2040. aastal on need arvud vastavalt 2442 ja 2719. Õhtuse tipptunni ajal sõidab kesklinnast Pirita poole 1696 autot, viie aasta pärast aga juba 2039 autot," tõi Liinat näite uuringus kajastuvast prognoosist ja lisas, et praegu on õhtusel tipptunnil Viimsi valla osakaal kesklinnast Pirita poole suunduvas liiklusvoos ligikaudu 2/3.

Põhjalikult analüüsitakse uuringus ka elanikkonna arvulist muutust Pirita linnaosas ja Viimsi vallas. 2004. aastal oli Pirita linnaosas 10 388 elanikku ja praegu elab Pirital 18 870 inimest. Elanike arvu kasv on olnud aastatel 2004–2020 märgatavalt kiirem kui Tallinnas tervikuna. Kui Tallinnas on selle aja jooksul elanike arv kasvanud 11% võrra, siis Pirita linnaosas koguni 82%. Samas on Pirita endiselt Tallinna kõige väiksema rahvaarvuga linnaosa, mille elanike arv moodustab Tallinna omast vaid 4,2%.

Seega seniste kasvutrendide jätkumisel võiks Pirita linnaosa elanike arv kasvada 2025. aastaks keskmiselt 9% võrra ja 2045. aastaks keskmiselt ligikaudu 20% võrra. Seega ulatuks linnaosa elanike arv 2025. aastaks ligikaudu 20 700-ni ja 2045. aastaks ligikaudu 22 700-ni.

Pirita tee liiklusuuringu tegi inseneribüroo Stratum tänavu kevadel.