Naastrehvid võivad põhjustada enneaegse surma

Tallinnas algab taas naastrehvide kahjulikke mõjusid kajastav kampaania “Tolm tapab” Kampaania eesmärk on olnud läbi aastate juhtida liiklejate tähelepanu kahjule, mida tekitab naastrehvide kasutamine. Tegelikult on väga lihtne meie linna ning inimesi ohustavat kahju ära hoida.

Tallinna linna õhk on Euroopa linnadega võrreldes puhtuselt esirinnas. Siiski põhjustab õhusaaste uuringu kohaselt 600 varajast surma aastas, sellest Tallinnas 296. Sama uuringu kohaselt väheneb õhusaaste tõttu iga pealinlase keskmine oodatav eluiga 7,7 kuu võrra.

Helsingi tellitud uuringu kohaselt on tänavatolm seotud tõsiste tervisekahjustustega. Naastrehvide kasutamisest tuleneb 75% sealse pealinnapiirkonna tänavatolmust. Õhus lendlevate tahkete osakeste ja tervisehädade vahel on kindel seos. Tänavatolmu sissehingamisest satub inimene tõenäoliselt sagedamini südame- ja hingamisteede haigustega haiglaravile. Sama tolm võib tuua koguni enneaegse surma. Samuti põhjustab tänavatolm silmade ja hingamisteede ärritust.

Sama uuringu kohaselt põhjustab naastrehvide kasutamine rohkem liiklusõnnetusi. Autojuhid hindavad enda ja rehvi võimeid üle. Lamellrehvidega sõidavad nad aga ettevaatlikumalt ega võta liikluses põhjendamatuid riske. Sõidukijuhtide suhtumise muutumine tooks kaasa liiklusohutuse kasvu. Lamell-
rehvidega sõitmine aitab valida olukorrale vastavat kiirust.

Lamellid on vaiksemad ja mugavamad

Naastrehve võib sõidukil kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. Lamellrehvide kasutamine on lubatud aasta läbi. Küll aga ei soovitata lamellrehvidega nende pehme segu tõttu sõita palavatel suvepäevadel. Naastrehvide piiratud kasutusaeg toob rehvivahetuspunktidesse tunglemise. Samas saab lamellrehvide auto alt võtmist planeerida ajale, mil rehvivahetuses on vähem rahvast.

Ka siis, kui naastrehvid on juba keelatud, on lamellrehvidega sõitmine igati seaduslik.
Autojuhid hindavad sageli mugavust, vaikust ja rahu, mida kärarikas linn üldjuhul ei paku. Naastrehvidega sõidukid põhjustavad rohkem müra, seda on kuulda ka autos. Pikemate vahemaade läbimisel muutub naastrehvi müra monotoonseks ja väsitavaks.

Talverehvide testid kinnitavad, et kehval naastrehvil ei ole tipptasemel lamellrehvile midagi vastu panna, ja seda isegi jääl. Lamellrehviga saab meie teede hooldamist arvestades paremini hakkama kui naastrehviga, kuna talvel tuleb enamasti liigelda märjal asfaldil, mitte kiilasjääl. Märjal teel on naastrehvide miinuseks just pikem pidurdusmaa ja halvenev juhitavus.

Viimastel aastatel tehtud loendused on näidanud, et juhid eelistavad lamellrehve üha rohkem. Praegu kasutab naastrehve keskmiselt 61% pealinna autojuhtidest, varem jäi see 69-77% vahele.

Naastrehvid kulutavad teid palju kiiremini auklikuks, kui asfalt muidu kuluks. Ainuüksi Tallinnas oleks võimalik juhul, kui naastrehvide kasutajate hulk langeks 20%, säästa teeparandustöödelt 2,2 miljonit eurot aastas. Ainuüksi naastrehvide kasutusaja vähendamine viielt ja poolelt kuult neljale kuule tähendaks 1,2 miljoni euro suurust kokkuhoidu teeparandustöödelt. Naastrehvide üles kraabitud osakesed toovad varajase suremuse tõttu kahju 378 miljonit eurot aastas ja haiglakulusid 2 miljonit eurot aastas.

Naastude arv rehvis aina suurem

Igal kevadel koguvad teepuhastusmasinad Tallinnas kokku ligikaudu 5500 m3 naastrehvide lahtirebitud teekatteosiseid, seda on enam kui 333 veokikoormat potentsiaalselt tervistkahjustavat materjali.

Paljud riigid on piiranud naastrehvide kasutust nende kahjulike keskkonna- ja tervisemõjude tõttu.
Aastal 2013 oli talverehvis keskmine naastude arv 130, aga nüüdseks on see arv jõudnud juba 200-ni ja maksimum on 250 naastu rehvis!

Tootjatel on küll kohustus tagada, et naastud liialt teed ei lõhuks, aga üldjuhul tehakse selliseid katseid uute rehvidega, rehvi kuludes muutub ka naastude mõju teekatetele. Põhjamaades on asutud juba reguleerima ka naastrehvis lubatud naastude arvu, mille kohaselt ei peaks rehvi veerepinna meetri kohta ületama 50 naastu. Selle otsuse tulemusel peaks teekatte kulumine vähenema arvutuste kohaselt 15%.