Paadunud liiklushälvikud tuleks käesraudades arestimajja rahunema viia

Laupäeval kell 18.38 sai häirekeskus teate raskest liiklusõnnetusest Laagna teel, kus põrkasid kokku neli sõiduautot. Õnnetuses osalesid sõiduautod BMW, Volvo, Toyota ja Ford ning kõik autod sõitsid suunaga linnast välja Mustakivi silla poole. Esimesena sõitis BMW otsa Fordile. Autode kokkupõrke tagajärjel hukkus sündmuskohal jalakäija, bussipeatuses seisnud naine. Päev hiljem suri haiglas Fordi roolis olnud mees.

Põhja ringkonnaprokuratuur taotleb teisipäeval Harju maakohtus laupäeval Tallinnas Laagna teel kahe inimese surma ja mitme inimese vigastustega nelikavarii põhjustanud noormehe vahistamist.

Ringkonnaprokurör Diana Helila ütles, et haiglas tehtud analüüsid avarii põhjustajal narko- ega alkoholijoovet ei tuvastanud.

"Juhtunu osas alustasime kriminaalmenetlust ja praeguseks kogutud andmetel oli õnnetuse hetkel BMW kiirus 200 km/h. Pühapäeval oli 20-aastane juht meedikute jälgimise all, esmaspäeval kuulavad politseinikud ta üle ning esitavad talle kahtlustuse. Teisipäeval esitab prokuratuur kohtule taotluse mehe vahistamiseks, sest meie hinnangul on mees ohtlik ning vabaduses olles võib ta jätkata kuritegude toimepanemist," ütles Helila.

Liiklusõiguse valdkonnale spetsialiseerunud vandeadvokaat Indrek Sirk nentis, et liiklusõnnetused on, nagu nimigi ütleb, õnnetused ja seetõttu ei saagi neid täpselt ette prognoosida. Mõned seaduspärasused tema sõnul siiski on. "Üks kurb seaduspärasus on see, et ilusate ilmadega sõidetakse rohkem, aga samas on inimesed, eriti Eesti inimesed, palavaga natukene loiumad," selgitas Sirk.

Võetakse, mis vahepeal võtmata jäi

Kui sõidetakse rohkem ja inimeste tähelepanu on hajunud, siis paraku juhtub ka liiklusõnnetusi rohkem. "Kui on vihmane suvi, siis ka väga palju ringi ei liiguta ja on natuke nagu rahulikum." Teine põhjus võib Sirki hinnangul olla koroonapiirangute lõppemisega saabunud vabanemistunne. "Võetakse seda, mis vahepeal võtmata jäi."

Sirk leiab siiski, et põhimõtteliselt on Eesti liikluses olukord hea ja liigub paremuse suunas, seetõttu ei tuleks hakata kohe mingeid drastilisi meetmeid rakendama. "Võib-olla arvatakse ka, et ega liiklusjärelevalvet väga palju ümberringi näha ei ole. Tegelikult ei ole meil see järelevalve oluliselt nõrgem kui mujal maailmas. Aga natuke ehk võiks seda siiski rohkem olla," arvas Sirk.

Politsei järelevalvest ja karmidest karistustest olulisemaks peab Sirk aga kogukondlikku hoolivust ja toetust. "Ärme lase oma lähedasi niimoodi käituda. See on kõige efektiivsem vahend selliste kurbade õnnetuste ärahoidmiseks," soovitas Sirk. "Positiivse poole pealt – eelmisel aastal anti Eestile üle Euroopa liiklusohutuse auhind. Nii et pikas perspektiivis vaadatuna on meil olukord ikkagi paranenud."

Tuleb keskenduda korduvatele rikkujatele

Oluline on Sirki hinnangul ka inimeste üldise liiklusteadlikkuse kasvatamine, kuid seejuures tuleb sihtida just neid, kel on kalduvus liikluses ohtlikult käituda. "See tavapärane liiklusohutuskampaania, et sõida kaine peaga ja kinnita turvavöö, mõjub eelkõige nendele liiklejatele, kes tegelikult nagunii korralikult käituvad,“ nentis Sirk. Tema sõnul on oluline üles leida need inimesed, kes süstemaatiliselt ja järjepidevalt liiklusrikkumisi toime panevad ning nendega personaalselt tegeleda. „Neid võib olla mõni tuhat inimest siin Eestis, kellega tegelikult oleks vaja süvitsi tegeleda."

Seetõttu peab ta suurepäraseks algatuseks veapunktisüsteemi juurutamist, kuna see aitab välja selgitada süstemaatilised rikkujad. "Mujal maailmas, põhjamaades ja Kesk-Euroopa riikides, kus see veapunktisüsteem kehtib, otsitakse need järjepidevad rikkujad üles ja tegeletakse nendega eraldi," rääkis Sirk. Eestis tehakse tema hingul selles vaates pigem vähikäiku, kuna üha rohkem menetletakse rikkumisi umbisikuliselt – riik karistab, võtab raha, aga ei pea arvestust selle üle, kes neid rikkumisi tegelikult toime panevad.

Niimoodi muutub liiklusrikkumise toimepanek justkui maksuks. Ükskõik kui mitu korda keegi kiirusekaamerale vahele jääb, kuni trahviraha on makstud, keegi selle üle eraldi arvestust ei pea. „Üks oluline seadusemuudatus, mis eelmisel aastal kehtima hakkas, on lühimenetlus, mille eripära on see, et rikkujale küll trahv määratakse, aga seda karistusregistrisse ei panda. Ehk politseinik, kes rikkuja kinni peab, ei näe, mitu sarnast rikkumist ta juba varem toime on pannud,“ nentis Sirk, kelle hinnangul menetleb politsei ligikaudu pooled liiklusrikkumistest lühimenetluses.

Möödunud aastal suutis Sirki andmetel üks mees saada niimoodi ühtegi karistusregistrisse minemata koguni 11 mõjutustrahvi. "On teatud hulk inimesi, kes enda jaoks kalkuleerivadki välja, et rikun nii palju, et veel väga hulluks ei läheks," nentis Sirk. Just selliste rikkujate korrale kutsumisel oleks veapunktisüsteemist abi. Saririkkujate käitumise muutmiseks on loodud rehabilitatsiooniprogrammid, mida Sirki sõnul on Eestis ka juba pea kümmekond aastat testitud – algul esmaste juhtide peal ja nüüd roolijoodikutega. Mujal maailmas on need andnud väga häid tulemusi. "See on juba selline individuaalne lähenemine, psühholoogiline mõjutamine, et inimene oskaks oma elu paremini korraldada ja oma suhtumist niiviisi korrigeerida, et ta saaks aru, mis pärast on tema käitumine ohtlik ja kuidas oleks võimalik seda muuta."

Kiiruskaamerad liiklusterroristide vastu ei aita

Valdav enamus Eesti liiklejaid on Sirki sõnul siiski toredad ja head. "Lihtsalt see tõrvatilk meepotis hakkab väga silma," leidis Sirk, kelle hinnangul on nädalavahetusel Laagna teel juhtunul ja aasta algul Saaremaal kolme hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusel mitmeid sarnaseid jooni. "Kui inimene ikkagi piltikult öeldes muutub terroristiks, tal on kõigest ükskõik, teda miski ümbritsev ei huvita, siis ei aita ka ükski kiiruskaamera ükski paragrahv. Aitab ainult see, kui ta piltlikult öeldes võetakse rajalt maha ja viiakse käeraudades arestimajja rahunema," nentis Sirk.

Kiiruskaameratel on Sirki hinnangul küll oma funktsioon, kuid see on pigem liikluskorralduslik kui karistav. „Nendes kohtades, kus nad väljas on, nad kindlasti avaldavad mõju, sest seal võetakse hoog maha. Seetõttu olekski mõistlik neid paigalda mitte sellistesse kohtadesse, kus armastatakse kihutada, vaid sellistesse kohtadesse, kus kiiruse ületamisel võiks olla rasked tagajärjed,“ rääkis Sirk ja tõi näiteks koolide lähedased ristmikud ja kohad, kus on arvukalt kergliiklejaid. "Nad täidavad sisuliselt sama funktsiooni, nagu lamavad politseinikud ja kiirust maha võtma sundivad ringristmikud või šikaanid."

Tallinnas Laagna teel juhtus laupäeva õhtul raske liiklusõnnetus, milles hukkus kohapeal jalakäija ning kuus inimest said kannatada. Pühapäeval suri haiglas ka teine inimene, üks õnnetuses osalenud autojuht. Kokku hukkus nädalavahetusel Tallinnas ja Harjumaal kolmes liiklusõnnetuses neli inimest. Sel aastal on liikluses elu kaotanud ühtekokku 29 inimest. Mullu samal ajaperioodil hukkus liikluses 28 inimest.