Õige esmamulje on hea disaini lahutamatu osa. Kuidas see luuakse?

Möödunud sajandi üheks mõjukaimaks ja edukaimaks autodisaineriks peetav Giorgetto Giugiaro on öelnud, et suurepärase autodisaini loomisel on õigete proportsioonide säilitamine võtmetähtsusega, olles justkui matemaatiline mäng. Teatud arvutuskäigud on ka oma isikliku auto valimise juures vältimatud, kuid sama oluline on see, millise esmamulje sõiduk jätab.

Eksperdid tõdevad, et klientide südamete võitmiseks peavad tootjad kombineerima nii tugeva esmamulje kui ka tõhusalt toimiva tehnoloogia ja suurepärase sõidukvaliteedi. Näiteks Jaapani autotootja Mazda on seda filosoofiat juba pea kümme aastat järginud, kombineerides eelmainitud elemente ning palju auhindu võitnud disaini.

Hobikorras autofotograafiaga tegeleva tööstusdisaineri Christopher Nõmmanni sõnul muutub autot valides disain oluliseks siis, kui mudelit nähakse osana oma isiklikust stiilist – justkui oleks see samasugune aksessuaar nagu käekell, jalanõud või riided.

“Sel juhul tahab juht, et auto oleks ilus ja ühtiks tema maailmavaatega. Tänapäeval valitakse autot tihti selle järgi, kas see neile meeldib. Alles siis küsitakse endalt, kas seda on ikka vaja? Auto on saanud stiili küsimuseks. Tihtipeale maksavad inimesed rohkem ja ostavad kallima sõiduki, kuna tahavad kindla brändi mudelit,” sõnas ta.

Viis aastat Lamborghini stuudios töötanud disainer Lina Ginkutė-Buzelė sõnul mängib auto välimus samuti olulist rolli. Seda eriti juhul, kui inimesed ei ole veel otsust langetanud või ei ole turust otseselt huvitatud.

“Nagu armastus esimesest silmapilgust. Aga ära unusta, et välimus mõjutab peamiselt ikkagi ainult esmamuljet. Autoga tutvudes tuleks hinnata ka selle tehnilisi võimalusi ja sobivust, et mõista, kas armastus on ikka tõeline. Esmamulje mängib siiski äärmiselt olulist rolli, kuna vahel ei soovi ostja auto võimalustesse isegi süveneda, kuna nad ei ole juba esmapilgul keredisainiga rahul,” sõnas disainer.

Auto välimuse hindamisest rääkides sõnas Ginkutė-Buzelė, et kõik oleneb isiklikust maitsest ja sellest, kas proportsioonid ostjale meeldivad – osad eelistavad teravamaid, teised jällegi ümaramaid jooni. Mõne jaoks on jällegi tähtis eristuv disain või hoopis see, et sõiduk oleks konservatiivsema välimusega.

Tema sõnul kujundavad ostjad autost üldmulje üksikuid detaile hinnates – tuled, iluvõre kuju, domineerivad jooned, üldproportsioonid, värvid.

“Esituled on nagu auto silmad ja võivad mudelile agressiivse või neutraalse ilme anda. Samuti loovad need kohe autost selge arusaama ja peegeldavad mudeli iseloomu. Siiski ei tohi me ära unustada teisi detaile nagu õhuavasid ja velgi, mis on uue auto valija jaoks samuti olulised,” rääkis ta.

Kerevärviga on lugu üpris sarnane – inimesed, kellele ei meeldi silma paista, ei vali ka erksavärvilisi autosid. “Vahel tootjad justkui eel-programmeerivad oma sõidukeid ühe või teise ostja jaoks. Aastate jooksul arenedes loob tootja visuaalse identiteedi abil juhtidega sideme,” lisas disainer.

Kuidas luua auto disain, mis tagab müügiedu? Disainigeeniuseks kutsutud Giugiario oskas seda paremini kui keegi teine. Hinnanguliselt on tema juhitud disainifirma Italdesign kavandanud enam kui 100 kontseptsioon- ja 300 seeriaautot, mida on üle maailma müüdud enam kui 60 miljonit ühikut.

Milles siis ajatu autodisaini saladus peitub? Nõmmanni sõnul tuleb selle väljaselgitamiseks hinnata autotootja üldist sooritust – kas ta säilitab aja jooksul oma identiteedi ega tee mudelite välimuses järske muutusi, jäädes sedasi läbi aastate äratuntavaks?

“Auto teeb ajatuks brändi filosoofia. Need lähenemised, mida isegi laps oskab mälu järgi joonistada, ei paista vanaks jäävat. Sellised autod ei muutu põhimõtteliselt isegi mitmekümne aasta jooksul. Tootjad lihtsalt paigaldavad neile tänapäevaseid lahendusi ja varustust,” sõnas ta

Tema mainitud klassikalise disaini näideteks on teiste seas Porsche 911, BMW E30, Mini Cooper, VW Beetle, Fiat 500, Mercedes-Benzi G-klass ja legendaarne Mazda MX-5, mida maailmas tuntakse ka Miata nime all. Seda roadsterit kiidavad lisaks sõiduhuvilistele ka disainieksperdid, kes seda pidevalt välja toovad.

Näiteks võitis 2016. aasta MX-5 parima disaini eest maailma aasta auto auhinna ning aasta hiljem pälvis selle mudeli RF versioon oma uuendusliku disaini eest ka maineka Red Dot: Best of the Best 2017 auhinna. Need tunnustused ei ole juhuslikud – sellest annab tunnistust näiteks asjaolu, et uue põlvkonna Mazda3 võitis 2020. aasta maailma aasta auto disainiauhinna.

Lisaks on Mazda mudelid Saksamaal korraldataval maailma suurimal ja mainekaimal Red Doti tootedisaini konkursil korduvalt auhindu võitnud: 2013 – Mazda 6, 2014 – Mazda 3; 2015. aastal tunnustas žürii koos Mazda MX-5-ga ka Mazda CX-3 ja Mazda 2 mudeleid.

Autodisainerid otsivad juhtide südamete võitmiseks pidevalt uusi võimalusi, kuid mõnikord võib soov uuenduslikke otsuseid teha viia hoopis pilkupüüdvate vigadeni. Suurte autodisaini äparduste näideteks sobivad suurepäraselt näiteks Fiat Multipla või Pontiac Aztec, mida paljud tänaseni mäletavad.

Nõmmanni sõnul mõjutavad arenduses tehtud vead otseselt ka auto jääkväärtust.

„Hea näide on 1997. aastal ilmunud 996. seeria Porsche 911, mis kaotas eelkäijaga võrreldes ümarad esituled. Kõik fännid olid rahulolematud, nii et järgmise 911 mudeliga tulid esituled tagasi. Täna on 996. seeria vanematest Porsche 911 aastakäikudest üks odavamaid. Võib väita, et katsel oli suur mõju mudelile endale ja selle väärtusele ning tehtud viga näitas, et kaubamärgi tõelised järgijad tahavad just seda olulist, mis 911-l pakkuda on,” ütles ta.