Kriisi ajal on sõitjate arv vähenenud kolmandiku võrra

Maanteeamet analüüsis ja võrdles liiklusmahtude muutust kriisieelse ajaga, et näha kuidas mõjutavad eriolukorra piirangud riigiteede liiklussagedust. Eesti teedel on liiklussagedus langenud keskmiselt 28%, kuid kaubaveo sagedus on jäänud samaks.

Ligi sajas loenduspunktis läbiviidud loenduste tulemuste analüüs näitab, et kõige rohkem on vähenenud sõiduautode arv (33%). Veoautode ja autorongide arv on jäänud samaks võrreldes enne eriolukorda olnud näitajatega.

Kõige suurema liiklussagedusega valimisse võetud punkt asub Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel, Tallinna linna piiril. Seda punkti läbis enne eriolukorra algust ligi 184 000 sõidukit nädalas. Pärast eriolukorda läbis punkti ligi 120 000 sõidukit nädalas – liiklussagedus vähenes 35%.

Liiklussageduse kõige suurem langus toimus Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare maanteel Valjalas. Tegu on Saare maakonnas asuva punktida, mille liiklussagedus enne eriolukorda oli 14 000 sõidukit nädalas. Pärast eriolukorra kehtestamist langes sagedus 6 000 sõidukini nädalas, ehk langes 57%.

Lõuna piiripunktides on näha väga suurt sõiduautode liiklussageduse langust. Pärast eriolukorra kehtestamist on loenduspunkte läbivate sõiduautode arv vähenenud Iklas 81% ning Muratis 69%.

Kloogaranna loenduspunktis kasvas liiklussagedus 3%, seda ennekõike veoautode ja autorongide 16% kasvu pealt. Kloogaranna loenduspunktis kasvas sõiduautode arv 1%.

Analüüsitud andmed pärinevad 99 loenduspunkti andmetel ning võrreldavad perioodid on 2.- 8. märts ja 23.- 29. märts.

Kaart kuvab erinevates mõõtmispunktides toimunud muutuseid ja selle aasta liiklussageduse võrdlust eelnevate aastate sama perioodiga.

Liiklustiheduse vähenemine on paljudel tekitanud võlts turvatunde ning jalg vajub raskemini gaasipedaalile. Siinkohas paneme kõigile südamele, et piirkiirusest tuleb kinni pidada ka eriolukorra ajal.

Eriolukorras kehtestatud reeglite peamine eesmärk on kaitsta koroonaviiruse eest Eesti inimesi. Hoia end ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi. Kindlamaid viise selleks on püsida kodus.