Citroën BX tähistab 40. sünnipäeva

Citroën BX toodi avalikkuse ette 1982. aastal Eiffeli torni juures ning käes on aeg tähistada mudeli 40. sünnipäeva. Itaalia autodisaini kompanii Bertone kujustatud pilkupüüdva pereauto edulugu elab kunagiste omanike südametes ja kollektsionääride kogudes edasi tänaseni. Aastatel 1982–1994 veeres koosteliinilt enam kui 2,3 miljonit BXi ja seda hinnatakse tänaseni kui Citroëni olulist panust keskklassi autosegmendi arengusse ning silmapaistavat majanduslikku edulugu.

40 aastat tagasi suunas Pariisis Marsi väljakule kogunenud tohutu rahvahulk pilgud Eiffeli torni teise korruse poole, kuhu oli kinnitatud hiiglaslik puidust kast kirjaga “Voilà la nouvelle Citroën”. Peadpööritava heli- ja valgusšõu saatel laskus kast maapinnale. Viimaks see avanes ja kohalolijate ovatsioonide saatel algas BXi erakordne teekond automaailmas. Suurejooneline vaatemäng kulmineerus ilutulestikuga, kuid see oli alles BXi tähesära algus.

1978. aastal koodnime “XB” all alguse saanud Citroën BX projekt sai põhinäitajad paika 1979. aasta novembris. Kogu arenduse vältel taotles tootja, et tulevast BXi tunnustataks kui kaasaegset, ebatraditsioonilist ning innovatsioonile orienteeritud sõidukit – sellest pidi saama põikmootori võimalikult kerge auto, mis tagab hea kiirenduse ja madala kütusekulu. Nagu kõik toonased Citroëni mudelid, plaaniti ka viieukseline BX luukpära varustada hüdropneumaatilise vedrustusega.

Mudeli arendus toimus Vélizy tehnikakeskuses, kusjuures tulevase hittmudeli loomiseks investeeriti märkimisväärselt CAD-tehnoloogiasse, et moodsate arvutite kaasabil sõiduki disainiprotsessi kiirendada ja auto sõiduomadusi optimeerida. Tänu uuenduslikule arendusmeetodile suudeti BXi aerodünaamiliseks koefitsiendiks saavutada 0,34.

Lisaks täienenud tõhususele oli BX uuenduslik ka komposiitmaterjalide kasutamise poolest, mida võis leida mudeli kaitseraua, pagasiruumi luugi, kapoti ja küljepaneelide konstruktsioonidest – kokku kaalusid need detailid vaid 885 kg. PSA ajastu esimese sõidukina valiti BXi jaoks mootorid kontserni enda tootevaliku seast ning juba esimeste valikute sekka kuulusid võimsad 62- ja 72- (1360 cm3) ning 90 hobujõudu arendavad (1580 cm3) mootorid.

BXiga seadis Citroën endale kaks eesmärki: siseneda premium-keskklassi sõidukite turule ja luua järeltulija GSA mudelile. Nende sihtide saavutamiseks pidi BX pakkuma suurt tehnilist edasiminekut mugavuse, dünaamika ja ökonoomsuse vallas ning olema tervikuna midagi, mille disain ja lähenemine on uudne ja silmatorkav.

Seetõttu pöördus Citroën BXi projekteerimiseks kuulsa Itaalia autodisaini ettevõtte Bertone poole, kus disainer Marcello Gandini (Miura, Countachi ja Stratose looja) pakkus välja originaalse kerekuju, mis oli kandiline, ent liigse ekstsentrilisuseta. Toonasel automaastikul paistis selline disainlähenemine selgelt silma ning aastate jooksul kujunes see koos rabava kokpiti-lahendusega üheks BXi lipukirjaks. Toona tippklassi kuulunud juhi töökohal aitasid konkurentide seast silma paista tagantvalgustusega tahhomeeter ning nupud, mida sai lülitada käsi roolilt tõstmata.

Hoogsalt moodne ja atraktiivne BX võitis tänu oma erilistele omadustele kiirelt nii ajakirjanduse kui avalikkuse heakskiidu, mis omakorda tõi kaasa meeletu müügiedu. Autot toodeti Bretooni ja Hispaanias tehastes ning tootmise lõpetamise ajaks 1994. aasta juunis oli koosteliinidelt veerenud 2 337 016 autot. Pole vähimatki kahtlust, et BX aitas kaasa Citroëni margi taassünnile 1980ndatel aastatel.

BXi 12-aastast tootmisperioodi illustreerisid arvukad kereuuendused ja -muudatused. 1985. aastal lisandus valikusse elegantne Evasion universaal, mis oli senisest mudelist 17 cm pikem. 1987. aastal aset leidnud suurema uuenduskuuri valguses sai aga BX uue “pehmema” välimuse ja täiesti uue armatuurlaua. Uuenduste käigus pöörati tähelepanu ka lisavarustusele ning BXil aitasid oma kuvandit hoida aja jooksul lisandunud valikud nagu katuseaken, kliimaseade, digitaalsed näidikud, sametpolster, alumiiniumveljed, digitaalne kell ja pardaarvuti.

Mehaanikalt sihtis tootja BXi puhul alati võimalikult kõrgele, pakkudes aastate jooksul kuni 160 hobujõudu arendavat mootorit, elektroonilist sissepritset koos katalüsaatori ja lambda-anduriga, diiselmootorit, automaatkäigukaste, nelikvedu ja ABS-pidureid. Aastate jooksul jõudis turule ka hulk piiratud tootmisarvuga eriversioone, näiteks mudelid nagu Tonic, Image, Calanque, Leader ning kuulus digitaalse armatuurlauaga Digit.

1985. aastal hakkas Citroën esimese prantsuse tootjana BXi mudelipere raames pakkuma ka automaatkäigukastiga diiselmudelit ning 1987. aastal toodi esimese prantsuse tootajana müügile seeriaauto, mis oli varustatud 16-klapilise mootoriga. Kõige eelneva kõrval sihiti ka igas teises aspektis tehnoloogilist tippklassi, seega oli BXil au olla ka esimene seeriatootmises sõiduk, milles kasutati polüesterkiudklaasi komposiitmaterjalist kapotikaant ja tagaluuki, liimitud tagaklaasi ja isegi kahe homofokaalse peegelduspinnaga paraboolhelkuritega esilaternaid.