Kindlustuspetturid katsuvad õnne kaskoga

2022. aastal olid ligi pooled kindlustuskelmustest vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kasko pettused, mida üritati 239 korral. Kodukindlustuse kelmusi oli 27 protsenti, mida tuvastati 137 korral. Liikluskindlustuse kelmusi oli 16 protsenti kõigist kindlustuspettustest.

Kindlustuspettusega vahelejäämine toob kaasa hüvitisest ilmajäämise või hüvitise vähendamise.

Gjensidige kindlustuse Eesti filiaali juhi Denis Nikolajevi sõnul püütakse üle pooltel juhtudel varjata kindlustuskaitse puudumist või hüvitamisest keeldumise alust. „Kui pärast õnnetust üritatakse sõlmida kindlustusleping, siis see on kindlustuskelmus. Kui näiteks autoklaasi lennanud kivi on teinud täkke või tagurdades on autot mõlgitud, siis on hilja hakata kaskolepingut sõlmima,“ ütles Nikolajev.

„Sageli ei teata, et kindlustusandjal on kahtluse korral õigus teha järelepärimisi. Kui kindlustuspettur esitab sama juhtumi kohta kahjunõude mitmele kindlustusandjale, siis see tuleb tihti välja. Kindlustus teeb kahtluse korral ka järelepärimisi välisriikidesse,“ lisas Nikolajev.

Viiendiku pettuste korral oli tegu tahtliku või lavastatud õnnetusega ning 10 protsendi puhul teadliku kahjusumma suurendamisega.